Eile õhtul kinnitas Ranna linnukasvatuse pankrotitoimkond Talleggi ligi kümne miljoni krooni suuruse pakkumuse.
Mägi sõnul sõltub lõplik hind sellest, kui palju on üleandmise hetkel käibevahendeid. «Me peame ostjale üle andma töötava ettevõtte,» lisas Mägi.
Ranna linnukasvatuses on tootmine jätkunud kogu aeg, praegune kuukäive on kolm miljonit krooni. Kunagi tootis linnukasvatusfirma aastas 6000 tonni kanalihatooteid, praegu kolm korda vähem. Ranna linnukasvatuse direktori Peeter Kuninga kinnitusel on neil lisaks tootvale osale veel 34 hoonet, millest osa on välja renditud ja suurem osa seisab niisama.
Talleggi peadirektor Ants Käsper ei soostunud enne ostulepingu sõlmimist nimetama võimalike investeeringute suurust.
«Kuna nii meie kui Ranna töötavad praegu tunduvalt alla koguvõimsuse, on meie eesmärk tootmisvõimsused liita,» põhjendas Käsper Ranna linnukasvatuse ostusoovi otstarbekust. «Ühinedes suudame ehk säilitada allesjäänud ahast turgu ja toota ökonoomsemalt.»
Ka Mägi pidas Talleggi Ranna linnukasvatusele parimaks lahenduseks. «Arvan, et Eesti toiduainetetööstuse turule peaks tekkima tugev ettevõte,» sõnas Mägi.
Ranna linnukasvatus pankrotistus mullu oktoobris, olles võlgu ligi 20 mln krooni. Kuninga sõnul pole pankroti ajal enam võlad kasvanud. «Kui varem oli meie kuukahjum ligi miljon krooni, siis nüüd on kahjum nullilähedane,» lisas Kuningas.
Mägi kinnitusel on Ranna linnukasvatuse vastu esitatud kaitstud võlanõudeid 18 mln krooni eest.
Varasemal müügikonkursil tundsid Ranna linnukasvatuse vastu huvi Soome firmad Broileritalo OY ja Saarioinen OY. Mägi sõnul loobus Broileritalo hiljem oma pakkumusest, Saarioinen ei esitanud aga nõutavat garantiid. Kuninga väitel pidas Saarioinen ettevõtte ligi 70hektarilise maa-ala müügihinda liiga soolaseks.