Hektarilt tonnide viisi mustikaid

Pärast 1988. aastal taluseadusega 20 ha Võrtsjärve ääres asuva Valguta turbaraba ning 6 ha metsa saamist tegi Jaadla rabas maaparandustööd ja hakkas seejärel jõhvikaid, pohli ja mustikaid kasvatama. Tänaseks on maas 2 ha jõhvikat, 0,4 ha pohla ja mõni tuhat mustikataime. Lisaks sellele soome mesimurakaid.

«Käisin Henn Vilbaste juures Nigula rabas jõhvikakasvatuse saladusi uurimas ja tõin sealt ka taimi kaasa,» märgib Jaadla. Pärast kunagise turbatööliste eluaseme korrastamist nimetas Jaadla oma valdused Marjasoo taluks. Eesti eri paigust tõi taluperemees pohla- ja jõhvikataimi ning hakkas otsima sobivaimaid ja kõige saagirikkamaid ning maitsvamaid sorte.

«Olen veendunud, et meie pohl on raudselt parem kui Euroopas paljukiidetud saksa sordid, Eestis on olemas fantastilisi pohlasorte,» ütleb Jaadla. Ta on paljundanud ka Kaug-Ida päritoluga suurte marjadega madalat pohla.

Aedmaasikasuurustele murakatele on Jaadla andnud ise nime ja võtnud selle peale ka sordikaitsetunnistuse. «Lisaks sellele murakale ei tohi ka ühte pohlasorti keegi ilma minu loata paljundada,» märgib metsamarjafanaatik.

Jaadla arvates on Eestis praegu ligi 3000 ha selliseid turbarabasid, kus freesturba tootmine on lõpetatud. Umbes pooled neist rabadest sobivad oma turba happelisuse poolest hästi metsamarjade kasvatamiseks.

«Esimene investeering tuleks koos maaparandusega 200 000--250 000 krooni hektari kohta ja edasi pole enam märkimisväärseid kulutusi vaja teha, põld annab saaki kasvõi sada aastat,» räägib Eesti ainus tõsiseltvõetav metsamarjapõldnik.

Jaadlal on plaanis kõik 20 ha raba riigilt välja osta ning rabamarju täis istutada. Juba teisel aastal annab põld pisut marju, korralik saak saadakse alates neljandast aastast pärast taimede istutamist.

Praegu korjab rabatalus suve mööda saatev Jaadlate suguselts aastas ligi kolm tonni marju, edaspidi tuleb hooajal kasutada lisatööjõudu.