Tartu Klaas ootab erastamisprotsessi lõppu

Likvideerimiskomisjoni liikme, majandusministeeriumi ehitusmaterjalitööstuse valdusnõukogu tegevdirektori Olev Raudse ütlusel sõltub kõik sellest, kuidas laheneb ASi Tartu Klaas ja väikeettevõtte Keraamika õigusjärgsuse küsimus.

Ehitusmaterjalide tehase direktori Ain Muna sõnul otsustasid majandusministeerium ja erastamisagentuur 1993. aastal ettevõtte erastada struktuuriüksuste kaupa. «Tervikvarale poleks nagunii ostjat leidunud, sest meie toodang oli orienteeritud Venemaale ja see turg oli kadunud,» selgitas Muna.

Mitu tehase tsehhi -- näiteks Meleski ja Sangaste -- munitsipaliseeriti, osa -- näiteks Tatra ja Tartus Puiestee tänaval asuv ahjupotitsehh -- tagastati omanikele. Tehase peahoone ja selle kõrval asuvad tootmistsehhid müüdi 1995. aasta algul oksjoni korras ASile Tarvent, ASile Stepnu ja ASile Maamõõdubüroo A & O.

«Pool aastat pärast peahoone müüki jäin tööle vaid mina ja raamatupidaja,» märkis Muna. «Seega pole tehas sisuliselt aasta töötanud, sest Tartu Klaas ja Keraamika tegutsevad juba ammu omaette.»

Olev Raudne tõdes, et Tartu ehitusmaterjalitehase erastamisprotsess on veninud aastaid.

«Tehase olukord muutus seetõttu järjest hullemaks ja majandusministeerium otsustas anda tehase erastamisagentuuri haldusalasse,» selgitas Raudne. «Nii on lihtsam ühitada erastamisprotsessi ja likvideerimist.»

Tartu Klaas toodab tumedaid ja valgeid pudeleid. Ööpäevane toodang küünib 56 000 pudelini. Poole tumedatest õllepudelitest tarbib Eesti õlletööstus, ülejäänu eksporditakse Lätti ja Leetu, läbirääkimised toodangu müügi üle käivad ukrainlastega. Tartu Klaasis töötab 85 inimest.

Väikeettevõte Keraamika, kus töötab vaid kolm inimest, valmistab keraamilisi torusid küttekehadele.