25 juuli 1996

See kange Värska vesi

Joome Värskat ja tegelikult ei pruugi teadagi, et Eestis toodab mineraalvett Värska kolm firmat, kelle omavahelisi suhteid iseloomustab konkurents kogu oma krutskite gammas. AS Värska Vesi ja AS Tartu Õlletehas purelevad kohanime Värska kasutamise pärast. Kahe Värskas asuva firma -- Värska Vesi ja hiljuti tootmist alustanud Verska Mineraalvee OÜ -- suhteid tumestab siiani lõpetamata põllumajandusreform.

Kas te üldse minu kui kurjategijaga julgete rääkida, küsib ASi Värska Vesi tegevdirektor ja üks kolmest omanikust Toivo Nõgesmäe alustuseks. Kuuldes, et tõenäoliselt on ajakirjanikul tulnud hullemategi tüüpidega kohtuda, lisab Nõgesmäe Värska vee pudelit avades kähku, et tal on uus advokaat ja et nad on esitanud kassatsioonikaebuse riigikohtusse.

Nõgesmäed süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises ja Põlva maakohus karistas teda kolmekuulise vabadusekaotusega üheaastase katseajaga. Kohus mõistis Nõgesmäelt välja 128 792 krooni Värska sovhoosi kasuks. «See on Eestis vist üks suuremaid summasid, mis on kelleltki viimasel ajal ametiseisundi kuritarvitamise eest välja mõistetud,» rõhutab kohtuasja olulisust Värska vallavanem Vello Lõvi.

Värska sovhoosi likvideerimise käigus müüdi enampakkumisel ka sovhoosi kõige rentaablim osa -- mineraalveetsehh. Tollane tsehhijuhataja Toivo Nõgesmäe ostis oksjonil tsehhi tervikvara 1993. a 21. aprillil 1,3 mln krooni eest. 30. aprillil registreeriti AS Värska Vesi, mille asutajad on Nõgesmäe, tema asetäitja Urmas Jõgeva ja Värska sovhoosi direktor Georg Mahla. Praegu on aktsionäre viis.

Reformikava kohaselt pidi mineraalveetsehhi tervikvara ASile Värska Vesi üle antama 19. mail, kuid seda tehti alles 10. juunil. Vahepeal, 24. mail, alustas Värska Vesi tootmist. «Samas hakkasid nad sovhoosi ajal toodetud mineraalvett müüma ning kandsid raha aktsiaseltsi arvele,» meenutab Värska vallavolikogu esimees Jüri Luts. «Poisid kiirustasid lihtsalt veidi,» muigab Lõvi. «Et seadust oli rikutud, pidi volikogu reageerima. Koos Värska sovhoosi põllumajandusreformi halduriga esitasime hagi, mille suurus oli üle 1,2 miljoni krooni.»

Nõgesmäe kaebas Põlva maakohtu otsuse Tartu ringkonnakohtusse, mis jättis otsuse muutmata. «Uue kaitsja, vandeadvokaadi Uno Lõhmuse abiga olen koostanud kassatsioonikaebuse riigikohtusse,» on Nõgesmäe oma süütuses veendunud.

Lutsu sõnul kannavad paljud värskalased siiani Nõgesmäe peale vimma. «Ühistatud vara omanikud oleksid oma osaku ulatuses võinud saada mineraalveetsehhi omanikuks,» selgitab Luts värskalaste rahulolematuse põhjust. «Seda võimalust inimestele ei selgitatud, neile maksti nende osakud lihtsalt välja. Juriidiliselt on lepingud korrektsed ja protestida enam ei saa.»

Nõgesmäe on veendunud, et Lõvi ja Luts tahavad iga hinna eest tõestada erastamise ebaseaduslikkust. «Nemad tõid majanduspolitsei Värska Vee erastamist uurima, nemad utsitavad tagant reformihaldurit,» ärritub Nõgesmäe ja joob rahustuseks Värska vett. «Nüüd proovivad minust jagu saada konkurentsitingimustes.» Nõgesmäe peab silmas hiljuti asutatud Verska Mineraalvee OÜd, mille tegevdirektor ja üks kolmest osanikust on volikogu esimees Jüri Luts, ning mis hakkas juunis villima mineraalvett Värska.

«Küllap teate, mis on eesti konkurents,» võtab Nõgesmäe omavahelise kemplemise jutu kokku. «See on see, kui sa ehitad naabri maja kõrvale uhkema häärberi. Mis on setu konkurents? Ma ei oska naabrist paremat maja ehitada, panen tema elamisele tule otsa ja olemegi võrdsed.»

Luts ei pea ennast Nõgesmäele sugugi konkurendiks. «Eesti turg on sovhoosi endise mineraalveetsehhi poolt ammu vallutatud,» tõdeb Luts. «Meie sihime idaturule, Leningradi ja Pihkva oblastisse.» Luts möönab, et elavat kauplemist takistab Venemaa topelttoll. Idaturgu silmas pidades on Verska Mineraalvee üheks omanikuks kohalik vene rahvusest inimene. Luts hoiab tema ja oma kolmanda kompanjoni nime saladuses.

Verska Mineraalvee OÜ villib kuus kuni 50 000 poolteiseliitrist plastpudelit. Tootmisruume renditakse ASilt Värska Sanatoorium, sanatooriumilt ostab Verska Mineraalvee OÜ ka mineraalvee.

AS Värska Vesi villib kolme sorti vett: originaalvett, joogivett ja ravilauavett, aastas kokku 6 miljonit pudelit. «Originaalvett tootsime Eestis seni ainult meie,» räägib Nõgesmäe. «Mineraalvee saame 463 meetri sügavuselt.» Nõgesmäe sõnul langeb Värska maapind aastas kolm millimeetrit. «Tänu sellele on mineraalvesi umbes kaheatmosfäärise surve all,» selgitab ta. «See tagab vee puhtuse, mis on meie peamine trump, ja teeb tootmise odavamaks. Samas tõstab aga meie kaugus Tallinnast kui peamisest turust oluliselt transpordikulusid.»

Värska Vee omanduses on Värskas kolm mineraalvee puurkaevu (kolm puurkaevu on sanatooriumil). Värska esimene mineraalveekaev töötab aastast 1968. «Mineraalveekaevu normaalne iga on tegelikult 17 aastat, sest tegu on ikkagi agressiivse veega,» selgitab Nõgesmäe. «Pitseerime vana kaevu lähiajal kinni.»

Küsimusele, kas vana mineraalveekaev, kust aastaid sai oma toodanguks vajaliku toorvee Tartu õlletehas, pitseeritakse kinni ägenenud konkurentsi ning kaubamärgi vaidluse pärast, vastab Nõgesmäe eitavalt. «Et vältida mineraalvee kvaliteedi võimalikku halvenemist, rajasime tänavu talvel uue 470 meetri sügavuse kaevu,» räägib Nõgesmäe. «Olime sunnitud ligi poolemiljonilise investeeringu tegema just kvaliteedi huvides.» AS Tartu Õlletehas ostab mineraalvett nüüd Värska sanatooriumilt.

Samas lisab Nõgesmäe, et Tartu õlletehast kannustab protsessima reaalne seis Eesti mineraalveeturul. Väite tõestuseks kraamib Nõgesmäe lagedale Tartu ülikooli turunduse eriala üliõpilase Urmas Ruusi uurimuse, mille tulemused on artikli kõrval graafikul. Tartu õlletehase juhatuse liikme Arho Anttila andmeil toodavad nad suvekuudel 100 000 liitrit vett, talvel vähem.

«Minu uurimistöö aluseks on Eesti mineraalveetootjate ja maaletoojate ning hulgimüügifirmade maikuu käive,» selgitab Ruus. «Arvan, et uurimus vastab tegelikule turuolukorrale üpris täpselt.» Ruus lisab, et töö tellis üks maaletoojafirma.

Tartu õlletehase juristi Katrin Lemberi sõnul annab õlletehas lähemal ajal Värska Vee kohtusse, sest õlletehase kui kaubamärgi valdaja ainuõigust on rikutud. «Õlletehasel on kaubamärgi Värska prioriteet aastast 1977,» kinnitab Lember. «Seega on kõikidel teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel nimetuse Värska kasutamine ebaseaduslik.»

Lember ei osanud vastata küsimusele, kas õlletehas nõuab Värska Veelt ka mingit hüvitust. «Oluline on, et lõpetataks meie kui kaubamärgi valdaja õigusi rikkuv tegevus,» raiub õlletehase jurist. Samas ei välista õlletehas kompromissi. «Kui Värska Vesi teatab, et nad tunnustavad meie õigusi, võime kokkuleppele jõuda,» on Lember lahke. «See on juba läbirääkimiste küsimus.» Samas lisab ta, et kaubamärgi kasutamise eest peab maksma.

«Las õlletehas ähvardab,» lööb Värska Vee esindaja, patendibüroo Käosaar & Co tegevdirektor Jüri Käosaar käega. «Neile on see ?anss antud tänu patendiameti otsusele. Kui õlletehas annab asja kohtusse, kaebame omakorda tööstusomandi apellatsioonikomisjonile. Kohus ei võta õlletehase asja ette enne, kui meie oma on lahendatud.»

Lemberi sõnul on Värska Vesi juba korra kohut käinud ja kaotanud. «Nad vaidlustasid patendiameti otsuse kaubamärgi Värska ümberregistreerimise kohta,» meenutab Lember. «Asi jõudis riigikohtuni, aga loakogu ei andnud menetlusluba. Seega on Tartu õlletehase kaubamärgi Värska ümberregistreerimine seaduslik.»

Käosaar arvab teisiti. «Eesti kaubamärgiseaduses on punkt, et ümberregistreeritavad kaubamärgid peavad vastama kaubamärgiseadusele,» selgitab Käosaar. «Selles seaduses on aga ka punkt, et ei saa registreerida teiste firmade nimesid või nende osi. Kui ümberregistreerimine toimus, oli AS Värska Vesi juba olemas.»

Käosaare sõnul on tal oluline trump võitmaks kaubamärgivaidlust õlletehasega, aga ta ei soostu seda avalikustama enne, kui patendiamet pole möönnud, et nad on ümberregistreerimist valesti tõlgendanud.

Et turule on trüginud veel üks Värska vee tootja -- Verska Mineraalvee OÜ --, ei välista Lember, et ka nendega tuleb hakata kohut käima. Käosaar kahtleb selles. «Õlletehas ja Verska Mineraalvee osaühing saavad toorvee ju ühest ja samast mineraalveekaevust,» muigab Käosaar.

Hetkel kuum