Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kahjukindlustuses juhib Eesti Varakindlustus

    Järgnevad ASA Kindlustus 59,5 miljoni ja Salva Kindlustus 30 mln krooniga.
    Eesti Kindlustuse peaökonomisti Mare Seebi sõnul kasvas Eesti Kindlustuse kahjukindlustuspreemiate hulk võrreldes eelmise aasta sama ajaga 29,7 protsenti. «Seejuures on kahjukindlustuse väljamaksed vähenenud 31,9 miljonilt kroonilt 30,3 miljonile,» väitis Seeb.
    ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Netshajev on varem kinnitanud, et ASA kindlustuspreemiate kasv möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli 40 protsenti.
    Kindlustusseltsi Salva kahjukindlustuspreemiad kasvasid firma arendusdirektori Raivo Linnase sõnul eelmise aastaga võrreldes 90,4 protsenti. «Kuid ka väljamaksed on sama ajaga võrrelduna 73,3 protsenti kasvanud,» lisas Linnas.
    Ettevõtete vara kindlustamises on kõige rohkem preemiaid kogunud kindlustusselts Polaris-Vara, kokku 17,8 miljonit krooni. Järgnevad Bico ja Seesam, vastavalt 17 mln ja 15,6 mln krooniga. Polarise pearaamatupidaja Jürgen Pelt põhjendas head tulemust aktiivse müügiga. «Meil vahendab kontakte ligi sada agenti, ka maapiirkondades. Oleme teistest seltsidest sellega ees,» sõnas Pelt.
    Kodanike vara kindlustatakse konkurentsitult enim Eesti Varakindlustuses. Nimetatud selts kogus esimese poolaastaga preemiaid 16,8 miljoni krooni eest. Järgnevad Polaris-Vara kolme miljoni ja ASA Kindlustus 1,9 miljoni krooniga.
    Elukindlustusturul on liidripositsioonil Eesti Kindlustus, kes kogus esimesel poolaastal preemiaid 17,2 miljoni krooni eest. Ülejäänud seltsid kokku müüsid elukindlustuspoliise 11 miljoni eest. Edukaimad neist olid Blig 5,4 miljoni ja Polaris-Elu 4,7 miljoni krooniga.
    Seejuures on Eesti Kindlustuse osakaal elukindlustuse väljamaksetest veelgi suurem -- 9,2 miljonit 9,8 miljonist kroonist.
    Liikluskindlustuses on teistest enam preemiaid kogunud samuti Eesti Varakindlustus -- 46,9 miljonit krooni. Varakindlustuse ainuomaniku Eesti Kindlustuse finantsdirektori Toomas Kilumetsa kinnitusel oli just kohustusliku liikluskindlustuse kasv möödunud aasta sama ajaga võrreldes esimese kuue kuuga kõige suurem. «Kogutud preemiate järgi arvestades oli siin kasv 36 protsenti, see on enam kui teistes kindlustusliikides,» ütles Kilumets.
    Varakindlustusele järgnevad ASA Kindlustus 39,4 miljoni ja Eesti Aeromet 20 miljoni krooniga.
    Liikluskindlustuse pingereas neljandal positsioonil olevas Salva Kindlustuses moodustavad liikluskindlustuse preemiad arendusdirektori Raivo Linnase sõnul 43,2 protsenti kogu kindlustusportfellist. Kuid Salva soovib liikluskindlustuse osatähtsust alandada 20 protsendini, ütles Linnas. Tema sõnul hõlmas liikluskindlustus aasta tagasi tervelt kaks kolmandikku Salva portfellist. «Autode kindlustamine on liiga kõrge riskitasemega, lisaks on ka tariifid paigast ära,» põhjendas Linnas liikluskindlustuse osakaalu vähendamist.
    Suurima kasumiga lõpetas esimese poolaasta Eesti Kindlustus, teenides kokku 7,6 miljonit krooni. Eesti Kindlustuse tütarfirma Eesti Varakindlustuse kuue kuu kasum oli 15,1 miljonit krooni. Polaris-Vara kasum I poolaastal oli 4,5 miljonit krooni. Polaris-Elu poolaasta lõppes nullkasumiga. Ainult kahjukindlustusega tegeleva seltsi Inges majandustegevuse kasum esimesel poolaastal moodustas 3,1 miljonit krooni.
    Tallinna Panga kontrolli all olev kindlustusselts Leks teenis esimese kuue kuuga kasumit pool miljonit krooni.
    ASA Kindlustuse poolaasta kasum oli 73 000 krooni. Ülejäänud seltsid ei ole oma esimese poolaasta kasumit avaldanud.
    Kõik kindlustusseltsid kokku kogusid esimesel poolaastal kahjukindlustuspreemiaid 353,5 miljonit krooni.
    Kindlustusinspektsiooni peadirektori Ellen Ridaste kinnitusel maksti samal ajal hüvitistena välja 122,6 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Brookfield ostab USA taastuvenergia arendajaid 1,5 miljardi dollari eest
Üks maailma suurimaid puhta energia investoreid ostab paar USA taastuvenergia arendajat 1,5 miljardi dollari eest.
Üks maailma suurimaid puhta energia investoreid ostab paar USA taastuvenergia arendajat 1,5 miljardi dollari eest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.