20. august 1996 kell 22:00

EMVd rahuldab teine koht turul

Vastab ASi EMV juhatuse esimees Algerd Andruskevitshus

See on omanike kindel soov. Konkreetseid tähtaegu täna veel paika pandud pole. Täna on EMV aktsia järelturul.

Järgmise juhatuse koosoleku üks päevakorrapunkte on -- mis seisus me oleme ja mis samme me edasi astume. Kas see saab olema aastal 1996 või 1997, on veel lahtine.

Muidugi lähtepositsioon oleks täna hea, sest meie poolaasta majandustulemused on head. Esimese poolaasta käive oli 160 miljonit ja kasum 8,5 miljonit krooni. Järelturul on EMV aktsiahind 180 krooni.

Ma arvan, et see tõuseks umbes kahesaja krooni peale.

Aktsionäre on kokku 350. Firma aktsiakapital on 23,7 miljonit ja omakapital 50,8 miljonit krooni.

EMV aktsiatest kuulub 70 protsenti firmas töötavatele eraisikutele, ühe isiku kõige suurem osaluse protsent on kuus.

15 protsenti EMV aktsiatest kuulub Baltic Republics Fundile ja ülejäänud 15 protsenti Baltic Investment Fundile. EMVs kutsume välisfonde passiivseteks investoriteks; nad on ostnud EMV aktsiaid, kuid otseselt firma igapäevastesse tegemistesse ei sekku.

Ma arvan, et ükski firma ei taha ennast panna esimeseks, sest järsku on ta hoopis teine. EMV nägemus on, et me ei taha olla esimesed, see pole eesmärk omaette, aga muidugi me pürgime sinnapoole.

EMV on saavutanud teatud positsiooni Eesti ehitusturul ja meie kindel eesmärk on osakaalu rohkem enda kätte võita.

Jah. Meil on omaette programm ISO-9002 hankimiseks.

Kui me tahame konkureerida näiteks Eestis korraldataval rahvusvahelisel enampakkumisel, kus on nõudeks ISO sertifikaadi esitamine, ei pea me selle puudumise tõttu konkurentsist välja langema.

EMV lähtekoht on, et iga konkreetse töö puhul korraldame kindlustusfirmade vahel vähempakkumise. Kõik Eesti tuntumad kindlustusfirmad on meie koostööpartneriks olnud.

Keskeltläbi võib öelda, et kindlustusriski maksumus moodustab ehitusmaksumusest 0,2--0,23 promilli.

Täna on EMV üks suur tervik ja kui me konkreetselt mõne tulemusüksuse puhul leiame, et meile on kasulik leida partner, siis oleme valmis moodustama EMV osalusega firma. Kui selliseid firmasid tekib väga palju, hakkame mõtlema kontsernist. Protsess on täna juba käivitunud.

Neid on väga palju. Põhilised on muidugi üldehitusega tegelevad üksused: Laagri, Saku ja Tallinna ehitusjaoskonnad. Jüri tulemusüksus tegeleb keeruliste insener-tehniliste ehitustega, näiteks heitvete puhastamine ja sadamate ehitus.

Omaette on sanitaartehniliste , puurimis-, lõhke-, ventilatsiooni- ja isoleerimis- ning viimistlustööde jaoskond. Lisaks on veel mehhaniseerimis- ja transpordiosakond ning betoonitööstus.

Ehitusmaterjalide kauplus on likvideeritud, kuna seda säilitada ei olnud otstarbekas.

EMV on moodustanud tütarettevõtte Saksamaal aktsiakapitaliga 60 000 Saksa marka. Mu kolleegid käisid eelmisel nädalal Hamburgis, et asi juriidiliselt vormistada.

Eesmärk on jõuda Saksa ehitusturule. Praegu valitseb mõnes mõttes ebanormaalne olukord. Eestist läheb Saksamaale palju kokkumonteeritavaid suvilaid, ehitusmaterjale jms. Miks me siis peame pealt vaatama, et keegi teine seal sellest midagi valmis ehitab.

Meil on oma töötaja Saksamaal ja töö seal juba käib.

Kindlasti. Liitumisprotsess algab väiksemate ehitusfirmade seas. Statistika järgi räägitakse 3000 ehitusfirmast Eestis, tegutsevaid firmasid on umbes paari tuhande ringis.

Väga väike tõenäosus. Kui, siis ainult teatud konkreetsete projektide elluviimiseks. Liitumiseks peaks olema mingi äärmiselt tõsine põhjus.

Kui me vaatame, kes on Eestis liitunud, siis eelkõige pangad ja mitte suurpangad. Ehitusfirmade puhul võiks järgida sama skeemi.

Ainult ausa konkurentsi tingimustes. Näiteks täna küsib tellija juba pangagarantiid. Kui räägime objektist, mille maksumus on sada miljonit krooni, siis on normaalne, et antakse garantii, mis pakkumuse esitamise ajal on üldjuhul kahe protsendi ringis ja ehituse ajal kuni kümme protsenti maksumusest.

EMV oleks täna võimeline, kui räägime ühest objektist, andma välja kindlasti suurema kui kümne miljoni krooni suuruse pangagarantii.

Eesti iseseisvumise järel oli ehitusalastes seadustes täielik vaakum. Selge, et ka praegu on veel suur segadus, aga areng on pidevalt olnud ja see on olnud õiges suunas.

Käepikenduseks on ehitusettevõtjate liit, mille üks programmiline eesmärk on seaduseloomega töötamine. Oleme loonud kontakti ka Tallinna tehnikaülikooliga. Eesmärk on, et oleksime kursis ehituse tänase ja homse päevaga.

Ega käsuga musta tööjõu probleemi lahenda. Kui ikka inimesed hakkavad ise mõtlema oma tuleviku peale, kui tekib vabatahtlik pensionikindlustus, siis see on üks hoob, mis musta tööjõu probleemi maha matab.

Küsimus on garantiides. Kui inimene palkab endale mingi neljamehelise ehitusbrigaadi, kes üldjuhul tahab alati ettemaksu, ei ole tal mingit garantiid, et need mehed koos rahaga ära ei kao.

Fakt on see, et kui töid teostab must tööjõud või korralik ehitusfirma, ei saa numbrid olla ühesugused, meie number on igal juhul suurem.

Hetkel kuum