22. august 1996 kell 22:00

Suurettevõtted hädas tootmishoonetega

ASi Estoplast peadirektori Agu Laanemetsa sõnul on tootmishoonete tulutult seismise peamine põhjus ettevõtte tootmismahu vähenemine. «Nagu näitab statistika, on tootmine vähenenud pea igal pool,» tunnistab Laanemets.

«Samuti ei nõua tänapäeva moodne tehnoloogia suuri tootmisruume,» lisab ettevõtte juht. «Sotsialismiajal ehitatud tootmishooneid vaadates imestame, kus on küll olnud inimeste mõistus, kes neid projekteerisid? Vene ajal tundus kõik hea ja ilus.»

ASi Dvigatel finantsdirektor Ants Pilving tunnistab, et halva planeeringuga hooned põhjustavad probleeme ka nende ettevõttele. «Kõige rohkem oleme hädas nn 95. hoonega, millele ei ole seni õnnestunud rakendust leida,» kurdab ta. «Seda kõrget klaaskatusega ehitist ei ole sobilik rakendada büroohoonena ega laoruumina ja tema kasutuselevõtmine tooks kaasa suuri soojakulusid.»

Praegu tegeleb Dvigatel tootmishoonete talviseks kütteperioodiks ettevalmistamisega. «Sotsialismiajal ehitati soojatrassid maa alla ja ilma isolatsioonita ning soojakaod on tohutud,» räägib Pilving. «Kavas on tootmishoonetele eraldi küttekehade paigaldamine.»

ASi Pindi Kinnisvara äripindade grupi juhi Paap Toonela sõnul omab tootmishoonete kasutuselevõtmisel suurt tähtsust tehase asukoht. «Hea näide on siin Marlekor, mis asub Pärnu maanteel väga soodsas kohas ja kus tänavapoolsete tootmishoonete büroopindadeks ümberehitamine omaks väga suurt efekti,» hindab Toonela. «Selline investeering tasuks ennast kolme-nelja aastaga kindlasti ära.»

AS Marlekor on välja rentinud Pärnu maanteel asuva hoone kogu teise korruse, millele rentnikke leida polnud raske, lisab Toonela, kelle firma tegeles rentnike otsimisega.

Kinnisvarabüroo Arco Vara arendusdirektori Tauno Muide sõnul hindavad suurte tootmiskomplekside omanikud oma vara väärtust liiga kõrgeks. «Sageli küsitakse nii ebareaalselt suurt hinda, et ei teki isegi mingit kauplemismomenti,» räägib ta.

Paap Toonela lisab, et suurettevõtted üritavad müüa tootmishooneid ühekorraga. «Ostjaid sellistele suurtele tootmislahmakatele peaaegu ei ole,» kommenteerib ta. «Parimaks näiteks on siin Sõle tänav 29 asuv tootmishoone, mille vastu on huvi nullilähedane.»

«Sellised seisvad monstrumid on metallivaraste meelispaik,» lausub Toonela. «Ära tassitakse kõik, mis võimalik, ja nende hoonete valvamine nõuab päris suuri kulutusi.»

Pindi Kinnisvara äripindade maakleri Raul Rukkise sõnul oleks suurte tootmishoonete omanikel kasulikum hakata müüma tootmiskompleksis hooneid eraldi või tükkide kaupa. «See nõuab küll hoonete all olevate maatükkide eraldi kinnistamist, kuid seda bürokraatiat on võimalik poole aastaga lõpule viia,» lisab ta.

Väiksematele tootmisüksustele on ostjate leidmine juba palju lihtsam, ütleb Rukkis.

ERI Kinnisvara maakleri Asko Endoja sõnul on kõige rohkem soovijaid ligi 1000 ruutmeetri suurustele heas korras ja soodsas kohas asuvatele tootmisruumidele, millega koos saaks ära osta ka selle all oleva maa. «Selliseid kinnistuid on Tallinnas praegu vähe ja nende hind on normaalsest maksumusest kõrgem,» selgitab ta.

Endistel suurettevõtetel ei jätku tootmishoonete ümberehitamiseks sageli ressursse, väidab Tauno Muide. «Suur osa sellistest firmadest on hiljuti pangalaenude abil erastatud ja tootmishoonete renoveerimisse investeerida ei ole neil lihtsalt võimalik,» jätkab ta.

Muide hinnangul on praegu kinnisvara arendamisel kõige rohkem mõtet Tallinna kesklinna läheduses.

Estoplasti peadirektori Agu Laanemetsa sõnul hakkas Estoplast tühjaks jäänud tootmishooneid kõigepealt laoruumidena välja rentima. Saadud käibevahenditega hakkas ettevõte soodsama asukohaga tootmishooneid müügiruumideks ümber ehitama.

Tühjalt seisvaid tootmisruume maha müüa on riskantne, leiab Laanemets. «Tulevikus, tootmise arenedes, võib neid ruume endal vaja minna,» põhjendab ta.

«Parim lahendus on vabade hoonete viieks aastaks väljarentimine,» ütleb Laanemets. «See on piisavalt pikk aeg, et näha, kuidas ettevõte areneb.»

Suurfirmal ise kasutamata hooneid muuks otstarbeks ümber ehitada pole Laanemetsa sõnul mõtet. «Oleme tootmisettevõte ja mingit kaubamaja me ehitama küll ei hakka,» põhjendab ta.

Arco Vara arendusdirektori Tauno Muide sõnul eelistavad suurettevõtted oma tulutult seisvaid tootmishooneid müümise asemel rendile anda. «Turg ei ole veel suurte tootmishoonete jaoks küps. Praegu on võimalik tootmishooneid nende tegelikust väärtusest odavamalt osta,» lausub ta.

«Tootmishoonete hinna tõusu võib ennustada paari aasta pärast,» prognoosib Muide.

Paap Toonela sõnul kandub tootmine järjest rohkem kesklinnast väljapoole. «Parimaks näiteks on RETi ja Eesti Kaabli tehased, kus kogu tootmine on lõpetatud ja hooned enamasti büroopindadeks ümber ehitatud,» lausub ta.

«Vanalinna on jäänud vaid need firmad, kes on ruumid varem soodsalt kätte saanud ja nende renoveerimiseks palju investeerinud,» seletab Toonela. «Leida sellistele kontoritele ostjaid, kes tehtud renoveerimiskulud kinni maksaksid, on väga raske,» ütleb Toonela.

«Vanalinna büroopindu küsitakse meie käest umbes üks kord kuus» lisab ta.

Tauno Muide sõnul asuvad Tallinna hinnatuimad tootmispinnad suuremate maanteede ääres, kus on kindlustatud veoautodele juurdepääs. Tulevikus on oodata paljude endiste kesklinnas asuvate tootmishoonete büroo- või müügipindadeks ümberehitamist, hindab ta.

Paap Toonela sõnul on populaarne piirkond tootmistegevuseks ja laopindade soetamiseks ka Mustamäe. Näitena toob ta Laki tänava ja Kadaka tee piirkonna. «Mustamäel on infrastruktuur arenenud kõige paremini ja ka transpordiga ligipääs põhjustab kõige vähem probleeme,» väidab Toonela.

Kasutamata tootmishooneid leidub samuti Koplis, kus on aga raskusi autodega juurdepääsemisega ja ümbrus ei ole heas kirjas, lausub Toonela.

Populaarseks tootmispiirkonnaks on saamas aga Tondi Pärnu maantee poolne osa, lisab ta.

Kinnisvarafirma Mendelson & Co maakleri Margus Konsapi hinnagul hakkavad Tallinnas välja kujunema piirkonnad, kuhu tootmine kesklinnast üle kolib. «Kaheks selliseks alaks on Suur-Sõjamäe piirkond ja Betooni tänav Lasnamäel,» ütleb Konsap.

Tootmise kesklinnast äratõmbamise tendents on Konsapi sõnul pidev. «Kallis rajoonis toota ei ole mõtet ja ka maamaks on kesklinna ligidal kõrgem,» selgitab ta. Konsapi prognooside kohaselt hakkab tootmistegevus välja voolama ka Narva maantee algusest.

«Selleks, et kõik praegustele tootmisnõuetele mittevastavad hooned saaksid kaasaegsemaks ümber ehitatud, läheb aega vähemalt kümme aastat,» ennustab Konsap.

Hetkel kuum