Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajandust parasjagu

    Põhimõte, et põllumajandus peab Eestis olema primaarne majandusharu, pandi paika 1920. aastate keskel. Äsja iseseisvunud väikeriik ei suutnud saada üle ehmatusest, mille põhjustas äratundmine, et seni Vene turu jaoks rajatud tööstus vana viisi enam ei toimi. Hädaga toimetulekuks valiti ekstensiivareng. Tööstus tõmmati kokku, pilgud suunati maale, saunapartele ja vommile, kus, tuletades meelde Eduard Vilde «Pisuhända», õige eesti kultuur just õitsema pidigi. Kümme aastat hiljem eksportis Eesti võid ja peekonit. See oli ka kõik.
    Vene ajal tuli Eesti põllumajandusele idast naftamiljoneid. Nüüd seda raha pole, mida teha? Ühistujuhid püüavad Eesti riigi rahade abil endisi aegu tagasi saada. Selle nimel on mõeldud välja propagandaloosung, et Eesti peab tootma nii palju toiduaineid, et ennast ise ära toita. Väitele lisab paatost argument, et taoline naturaalmajanduselähedane ponnistus kaitseks Eestit kriisiolukordades. Praegu, mil pahad majandusliberaalid hoiavad piirid lahti ja lasevad välismaistel toidukaupadel Eestisse tulla, ei ole mingit tagatist, et suure sõja korral Venemaaga lääne toidukraane kinni ei keerata. Kui aga enamus eesti rahvast elaks maal ja toodaks ise kõike, mis lauale vaja, ei tasuks nälga karta. Üsnagi hüpoteetiline argument.
    Kui põllumajanduse arendamises tahetakse vägisi näha kolhoosikorra säilitamist, kaob selle argumendi igasugune vettpidavus. Ei saa ühistud hakkama rahuajal, mis siis kriisihetkedest rääkida.
    Maapoliitikuid kuulates jääb mulje, nagu oleks põllumajandus mingi mütoloogiline pühadus. Nii kipub ununema, et tegemist on siiski ühe tavalise majandusharuga teiste hulgas. Samas käituvad ühistujuhid valitsuselt laene ja maksusoodustusi taotledes tüüpiliste ettevõtjatena. Ei leidu vist ühtegi ärimeest, kes oma firmale ja tegevusalale soodustusi, maksuvabastusi ja muid privileege ei ihkaks ning võimaluse saabudes neid ka ei nõutaks. Eriti hea on seda emotsionaalselt tugeva maamüüdi toetusel teha.
    Eesti maaelu areng viimastel aastatel on näidanud seda, et põllumajandus toimib täpselt samamoodi nagu iga teinegi majandusharu. Kui on olemas oskused, head ideed ja pealehakkamine, siis on võimalik ka põllumajandustootmisega suurt kasumit teenida, tootmist edasi arendada, laiendada ja mitmekülgsemaks muuta. Edukate talunike ja farmipidajate teod tõestavad seda. Nemad on näidanud, mida peab tegema, et tootmine kasulik oleks.
    Põllumajandust ei tohi võtta kui sotsiaalabi ühte vormi. Mõte, et kõik inimesed, kes maal elavad, peavad põldu harima ja loomi pidama, oli progressiivne neoliitikumi ajal. Praegustes Eesti oludes piisaks täiesti, kui põllumajandusega tegeleks kaks protsenti elanikkonnast. Aga tegeleks efektiivselt. Tootma peab niipalju, kui on kasulik ja tootja võimalused lubavad, mitte aga tootmise enda pärast. Mitte ka sellepärast, et põllumehel oleks hea tunne, et ta teeb midagi suurt ja olulist. Maaelanike tööpuudust aitaks palju paremini leevendada paindlik regionaalpoliitika. Maapiirkonnad vajavad rohkem välisinvesteeringuid ja tasemel tööstust.
    Paljud ettevõtjad kardavad, et presidendivalimistel võib valimiskogus saata edu Arnold Rüütlit. Tema võidu järel ennustatakse maaparteide positsiooni tugevnemist. Silmapiiril kumavad kaitsetollid, toiduainete kõrge hind ja kesine valik, talongid, defitsiit, investeeringute lakkamine. Ühesõnaga elatustaseme langus. Turumajanduslikult edukale põllumajandustootmisele tähendaks see surma, nõukogudeaegsele vegeteerimisele aga rohelist tuld.
  • Hetkel kuum
Disainerite liidu juht: meil on konkurentsivõime ja Eesti majanduskasvu võti
Meie disainerite võidetud auhinnad ning rahvusvahelised üritused ‒ nagu lõppev Eesti disaini nädal New Yorgis ‒ kinnitavad, et valdkond võiks anda panuse majanduskasvu saavutamiseks, kirjutab Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Meie disainerite võidetud auhinnad ning rahvusvahelised üritused ‒ nagu lõppev Eesti disaini nädal New Yorgis ‒ kinnitavad, et valdkond võiks anda panuse majanduskasvu saavutamiseks, kirjutab Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Ebakindlus intressimäärade osas langetas USA aktsiaid
Kolmapäeval USA aktsiad langesid ning sulgusid madalamal, sest investorid ootasid Nvidia tulemusi ning analüüsisid Föderaalreservi viimase koosoleku seisukohti, vahendas Yahoo Finance.
Kolmapäeval USA aktsiad langesid ning sulgusid madalamal, sest investorid ootasid Nvidia tulemusi ning analüüsisid Föderaalreservi viimase koosoleku seisukohti, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Michelin võttis valikusse neli uut Eesti restorani
Värskes Michelini väljaandes on kaks Eesti restorani tärni säilitanud, valikusse on lisandunud aga neli uut söögikohta.
Värskes Michelini väljaandes on kaks Eesti restorani tärni säilitanud, valikusse on lisandunud aga neli uut söögikohta.