3. september 1996
Jaga lugu:

Ehituse töövõtu leping aitab vältida ebameeldivaid üllatusi tellija ja ehitaja vahel

Kuidas lepinguid õigesti ja põhjalikult sõlmida, me alles õpime ja seda enamasti oma naha ning rahakoti arvel. Üks lepingu liikidest, mida eriti eraisikute vahel ei taheta kirjalikult sõlmida, on ehituse töövõtu leping. Pean seda lepingut üheks komplitseeritumaks, mida soovitaks küll alati kirjalikult sõlmida. Eriti seetõttu, et lepingu periood on suhteliselt pikk ja selle aja jooksul võivad lepingu tingimused oluliselt muutuda ning sageli ilmnevad mõned asjaolud alles lepingu täitmise käigus. Osaliselt tuleneb see sellest, et lepingu üks pool -- tellija (omanik) üldjuhul ei ole ehitaja.

Ehitamise all mõeldakse uue ehitise püstitamist, olemasoleva ehitise juurde-, peale- või allaehitamist, ehititise konstruktsioonide, ruumijaotuse ja välisilme konstruktsioonilist muutmist, tehnilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ja ehituse lammutamist.

Leping sõlmitakse osapoolte vahel, kelleks on reeglina tellija (omanik) ja ehitaja. Tuleb alati täpselt fikseerida, kas siis juriidilise või füüsilise isiku nimi, aadress, elukoht, registreerimise number või isikukood. Siinjuures olgu öeldud, kui lepingule allakirjutajad igapäevast ehitustööd ei korralda, tuleb kokku leppida, kes on õigustatud andma lepingu küsimustes informatsiooni ja korraldusi, tegema otsuseid jne. Mitte alati ei ole kõige õigem, et seda teeb ämm, kes tavaliselt kodus istub ega pruugi ehitamisest «kõike» teada.

Väga tähtis on lepingu objekt. See tähendab, milles õieti kokku lepitakse. Siin oleks vaja võimalikult täpselt kirjeldada, missuguseid töid tuleb teha. Tööde loetelu võib vormistada ka lepingu lisana. Tööde loetelu on tähtis seepärast, et selles loetletud tööde eest maksab teine osapool kokkulepitud tasu. Kui osa töid ei ole nimetatud, ei kuulu nende tegemine lepingu hinna sisse. Selles küsimuses on väga palju vaidlusi ja huvitama peaks see mõlemaid pooli.

Ehituse töövõtu leping võib hõlmata kokkuleppel ka ehitaja poolt teatud materjalide hankimist. Tellijal on õigus nõuda, et hangitakse ja kasutatakse ehitusmaterjale ja -tooteid, millel on normidele ja standarditele vastavuse tõend -- sertifikaat. On oluline, et lepingus oleks kokku lepitud vähemalt materjalide kvaliteeditaseme või tootjafirmade osas.

Kui lepingu objekt on selge, on vaja kokku leppida, kuidas ja millal toimub tasumine tehtud tööde ja hangitud materjalide eest ja mis suuruses.

Leping on kogu kokkuleppe alusdokument. Kui lepingu täitmise käigus tehakse uusi kokkuleppeid, siis tuleb need alati teha samuti kirjalikult ja liita lepingu juurde, sest kõikidel lepingu allakirjutamise järel tehtud täiendavatel kokkulepetel ja muudatustel on juriidiline jõud, teinekord ka kõrge hind. Lepingule peavad olema lisatud kõik seda tööd puudutavad dokumendid -- projekt, tööjoonised jne. Ei ole ju näiteks projektil mingit jõudu konkreetse lepingu mõttes, kui see on omaniku lauasahtlis ja mida ehitaja võib-olla ei olegi näinud ning ei ole kokku lepitud, et tuleb ehitada just selle projekti järgi. Siis jäävad ära ka hilisemad vaidlused tööde ümbertegemise pärast. Kui ehitaja ei ole järginud projekti, mis on lepingu dokument, teeb ta töö ümber omal kulul. Kui aga omanik (tellija) nõuab töö tegemist teisiti, kui on projektis, tasub võtta niisuguse korralduse kohta kirjalik alus, sellega läheb üle ka vastutus. Ehituse töövõtu lepingus on sageli sätestatud ka ehitaja poolt kõikvõimalike lubade ja kooskõlastuste hankimine omaniku nimel.

Planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kehtestab niisuguste ehitamist puudutavate dokumentide vormistamise ja kooskõlastamise korra kohalik omavalitsus oma ehitusmäärustega. See vajaks selgitamist kompetentsete ametnike poolt. Siis saaks võib-olla meile kõigile selgemaks ka näiteks see, kuidas on võimalik ühel Õismäe või Mustamäe paneelelamul kinni ehitada rõdud nii mitmel erineval viisil, kui selles majas on kortereid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum