Kaubavahetus Ukrainaga elavneb kiiresti

Kaubavahetuse tormilise kasvu üks põhjusi on vabakaubanduslepingu jõustumine Eesti ja Ukraina vahel 15. märtsil käesoleval aastal, ütles Herki Tomberg Eesti-Ukraina teadus- ja kaubanduskeskusest.

Ukraina 52-miljonilisest turust on eelkõige huvitatud Eesti toiduainete ja põllumajandussaaduste tootjad. Toiduained moodustavad peaaegu poole Eesti ekspordist Ukrainasse.

Eesti-Ukraina keskuse andmetel on suuremad Ukrainasse eksportijad Viru Rand, kondiitritoodete vabrik Kalev ja Eesti Tikk. Kala tootmisega tegeleva osaühingu Viru Rand läbimüük on Ukrainas pärast vabakaubanduslepingu kehtestamist kasvanud neli korda.

OÜ Viru Rand müügidirektori Jaak Pruunese sõnul on Ukraina turg Eesti kalatootjatele väga perspektiivikas. Mustast merest on saastatuse tõttu kala kaduma hakanud ning ukrainlased otsivad uusi võimalusi kala hankimiseks. Eesti kalakonservid on ukrainlastele vanast ajast tuttavad.

Ukrainasse läheb pool eksporditavast lihatoodangust. Eesti-Ukraina keskuse andmetel on Ukraina keskmine palk umbes 600 krooni ja selle raha eest jõuavad ukrainlased osta esmavajalikku toitu, ka liha. Moodsa tehnika ja autode ostmiseks neil veel raha ei jätku.

Majandusministeeriumi andmetel kasvas loomsete toodete, sealhulgas liha eksport Eestist Ukrainasse käesoleval aastal 375 protsenti.

Eesti-Ukraina keskuse andmetel on Eesti ja Ukraina kaubavahetuses nii suuruselt kui ka mahult ebavõrdsed partnerid. Ukrainas elab 35 korda rohkem inimesi kui Eestis ja kaubavahetus Eestiga moodustab vaid 0,4 protsenti Ukraina väliskaubandusbilansist. Ent samal ajal suureneb aasta-aastalt Ukraina osatähtsus kaubanduspartnerina Eesti jaoks.

Eesti Panga andmetel kasvas Ukraina osatähtsus Eesti väliskaubanduspartnerina käesoleva aasta esimeses kvartalis võrreldes läinud aasta sama perioodiga kaks korda.

Võrreldes teiste riikidega nii idas kui läänes on see tõus ligi kolm korda suurem.

Eesti ekspordinõukogu direktori Paul Gorbovski sõnul muutub suur Ukraina turg üha olulisemaks, kuna Venemaa ei taha majanduspoliitilistel põhjustel kehtestada Eestiga kaubavahetuse enamsoodustusrezhiimi.

Samuti kimbutab ettevõtjaid Venemaal panganduse madal tase ning kuritegevus. Sellises olukorras ei jää Eesti tootjal muud üle, kui otsida uusi turge ja üks nendest võib olla Ukraina.