Aktsiis pärsib vedelgaasi konkurentsivõimelisust

Vähese gaasifirmade selgitustöö tulemusena kehtib mootorikütusena kasutatava vedelgaasi puhul kõrge aktsiisimaks tõenäoliselt ka järgmisel aastal. Eesti vedelgaasi toimkonna esimehe Aare Roosaare sõnul ei arvesta Eesti maksupoliitika vedelgaasi ökoloogilist puhtust.

«Aktsiisimaksu kehtestamise tõttu on meie klientide arv muutunud tunduvalt väiksemaks,» rääkis Roosaar. «Müüme vedelgaasi 3,5 krooni liiter ja maksame kilogrammi pealt 1,25 krooni aktsiisimaksu. On selge, et omale jääb väga vähe järele.»

Olukorras, kus vedelgaasitanklate arv on väike ja gaasi hind samal tasemel bensiini ja diislikütusega, ei ole mootorsõidukiomanikud huvitatud gaasiseadmetest ja keskkonnaohutusest. Juhul kui aktsiisimaks kaoks, tõuseks ilmselt ka gaasiautode hulk märgatavalt, sest rahaline kokkuhoid kompenseeriks tankimisega seotud ebamugavuse ja väheneva mootori võimsuse. «Kui on korralikud gaasiseadmed, siis on läbisõit vedelgaasi ja bensiiniga ühesuurune,» rääkis Roosaar. «Teooria ütleb, et mootor kaotab võimsust 10% ja 10% võiks olla ka suurem gaasikulu. Kui on aga hästi reguleeritud gaasiseade, siis sõidab täpselt samapalju läbi nii vedelgaasi kui bensiiniga.»

Eesti gaasitanklad töötavad täna 30protsendilise võimsusega ning toovad omanikele suuri kulusid.

«Jah, kulutused tanklates on suured ja Tallinna regioonis on tanklaid suletud,» kinnitas Tartus gaasitanklat omava ASi Reola Gaas peadirektor Aare Roosaar. «Meie pole küll sulgenud, kuid need plaanid, mis meil olid uute tanklate avamiseks, pole realiseerunud, seda just rahapuuduse tõttu. Samas nõuab ka vananeva tankla renoveerimine raha.» Eestis tarbitakse mootorsõidukites vedelgaasi ligi 1000 tonni aastas, mis aktsiisina toob riigieelarvesse üle 0,5 miljoni krooni.

Enamiku tarbijatest moodustavad eraisikud, kelle enamasti Hollandist ostetud sõidukil on võimalik lisaks bensiinile kasutada ka gaasi. Suuremate ettevõtete autopark, mis varem kasutas vedelgaasi, on amortiseerunud ja nad on üle läinud diislikütusele.

Samas kinnitab Roosaar, et nad püüavad tanklat siiski töös hoida lootuses, et keskkonnaprobleemid muutuvad ka Eestis tulevikus aktuaalsemaks. Spetsialistide hinnangul peaks Eestis olema igas linnas oma gaasitankla, Tallinnas võiks neid olla viis ja Tartus kolm, et vajadust nõudluse tõusu korral rahuldada.

Vedelgaasi, kui ökoloogiliselt puhta kütuse, kasutamise suurendamiseks on mitu Euroopa riiki vabastanud selle enamikust maksudest. Euroopa vedelgaasi liit on soovitanud ka oma liikmesriikide valitsustele viia linnatransport üle vedelgaasile.

«Näiteks Ungari ostis 150 uut autobussi Hollandist, et Budapesti transport üle viia vedelgaasile,» kinnitas Aare Roosaar.

«Pöördusime majandusja rahandusministeeriumi poole juba eelmisel aastal, et vabastada vedelgaas aktsiisist,» rääkis Eesti gaasiliidu tegevdirektor Andres Saar. «See võimaldaks tõsta gaasi konkurentsivõimet. Ka sel aastal tõstsime küsimuse rahandusministeeriumis üles, et seda ka eelarve koostamisel arvestataks. Ümarlaua ääres, kus olid kohal kõik selle küsimusega seotud ministeeriumide esindajad, jäi kõlama, et kõik toetavad seda suunda,» meenutas Andres Saar. «Probleem on hinnas -- vajalik on täiustada meie tanklaid ja autobussiparki, mis tähendab kapitaalmahutusi ja mida hetkega teha ei saa. Peaks suurenema gaasiga sõitvate erasõidukite arv, teisalt peaks ka linnatranspordi sellele üle viima.»

Tallinna Autobussikoondise ASi peadirektori Mati Mägi sõnul ei saa nad gaasile üleminekust unistadagi. «Sellised spetsiaalsete seadmetega bussid on tunduvalt kallimad kui diiselbussid,» selgitas Mägi. «Praegu suudame osta vaid üle kümne aasta vanuseid busse, mis ei aja vähemalt musta suitsu välja nagu vanad Ikarused.»