• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärimaailm globaliseerub

    UNCTADi 1995. a investeeringute aruande järgi läks kaks kolmandikku investeeringutest kümnesse riiki. Samal ajal tuli kaks kolmandikku investeeringutest ainult viiest riigist. Jaapani majanduse nõrkuse tõttu investeerisid Jaapani rahvusvahelised firmad rohkem välismaale kui kodumaale.
    100 miljardit dollarit läks arengumaadesse, mis on 15% enam kui 1994. aastal. Hiinasse suundus sellest põhiosa ehk 38 miljardit dollarit.
    USA firmad olid möödunud aastal ühtaegu nii suurimad välisinvesteerijad (96 mld USD) kui ka investeeringute saajad (60 mld USD). Jätkuvalt kasvavad USA investeeringud Aasiasse, nende kasvutempo on üle kuue protsendi aastas.
    Tehnoloogia survel ja kasvava konkurentsi tõttu muutub enamik arenenud ja ka arengumaade firmasid ülemaailmselt aktiivsemaks. Kokku on maailmas umbes 39 000 rahvusvahelist firmat.
    UNCTADi hinnangul aitavad ka regionaalsed kaubandusblokid, nagu NAFTA, Euroopa Liit, ASEAN, APEC ja MERCOSUR, globaliseerumisele kaasa.
    1995. a otsesed välisinvesteeringud Kesk- ja Ida-Euroopasse peaaegu kahekordistusid ja moodustasid 12,8 miljardit dollarit. Suurimad raha andjad olid Euroopa Liit ja USA, suurimad raha saajad aga Ungari ja Tshehhi vastavalt 3,5 ja 2,5 miljardi dollariga. Poola sai 1,9 ja Venemaa 2 miljardit dollarit.
    Enamik investeeringuid Ida-Euroopasse tuli rahvusvahelistelt firmadelt, mille peakorter asub Euroopa Liidus. USA firmad on seni sellesse piirkonda tagasihoidlikult investeerinud ning Jaapani korporatsioonid alles alustavad.
    Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest suurimad välismaale investeerijad olid Venemaa, Tshehhi ja Ungari.
    Suurem osa arengumaadesse tehtud investeeringutest läks Aasiasse. Ladina-Ameerikasse läks umbes neljandik arengumaade rahast, millest suurema osa said Mehhiko, Brasiilia, Argentina ja Tshiili. Aafrikas läks enamik raha Nigeeriasse ja Egiptusesse.
    Kesk- ja Ida-Euroopa populaarsuse kasv investeerijate seas on UNCTADi hinnangul tingitud majanduskasvust ja erastamisest. Samas on piirkonnas veel «palju ebakindlust», mis mõjutab rahvusvaheliste kompaniide investeeringuid. BNS-DI-KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome pungil kirbuturg toob ülejäägi Eestisse
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.