UNCTADi 1995. a investeeringute aruande järgi läks kaks kolmandikku investeeringutest kümnesse riiki. Samal ajal tuli kaks kolmandikku investeeringutest ainult viiest riigist. Jaapani majanduse nõrkuse tõttu investeerisid Jaapani rahvusvahelised firmad rohkem välismaale kui kodumaale.
100 miljardit dollarit läks arengumaadesse, mis on 15% enam kui 1994. aastal. Hiinasse suundus sellest põhiosa ehk 38 miljardit dollarit.
USA firmad olid möödunud aastal ühtaegu nii suurimad välisinvesteerijad (96 mld USD) kui ka investeeringute saajad (60 mld USD). Jätkuvalt kasvavad USA investeeringud Aasiasse, nende kasvutempo on üle kuue protsendi aastas.
Tehnoloogia survel ja kasvava konkurentsi tõttu muutub enamik arenenud ja ka arengumaade firmasid ülemaailmselt aktiivsemaks. Kokku on maailmas umbes 39 000 rahvusvahelist firmat.
UNCTADi hinnangul aitavad ka regionaalsed kaubandusblokid, nagu NAFTA, Euroopa Liit, ASEAN, APEC ja MERCOSUR, globaliseerumisele kaasa.
1995. a otsesed välisinvesteeringud Kesk- ja Ida-Euroopasse peaaegu kahekordistusid ja moodustasid 12,8 miljardit dollarit. Suurimad raha andjad olid Euroopa Liit ja USA, suurimad raha saajad aga Ungari ja Tshehhi vastavalt 3,5 ja 2,5 miljardi dollariga. Poola sai 1,9 ja Venemaa 2 miljardit dollarit.
Enamik investeeringuid Ida-Euroopasse tuli rahvusvahelistelt firmadelt, mille peakorter asub Euroopa Liidus. USA firmad on seni sellesse piirkonda tagasihoidlikult investeerinud ning Jaapani korporatsioonid alles alustavad.
Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest suurimad välismaale investeerijad olid Venemaa, Tshehhi ja Ungari.
Suurem osa arengumaadesse tehtud investeeringutest läks Aasiasse. Ladina-Ameerikasse läks umbes neljandik arengumaade rahast, millest suurema osa said Mehhiko, Brasiilia, Argentina ja Tshiili. Aafrikas läks enamik raha Nigeeriasse ja Egiptusesse.
Kesk- ja Ida-Euroopa populaarsuse kasv investeerijate seas on UNCTADi hinnangul tingitud majanduskasvust ja erastamisest. Samas on piirkonnas veel «palju ebakindlust», mis mõjutab rahvusvaheliste kompaniide investeeringuid. BNS-DI-KL
Seotud lood
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele