Piimakartelli kestvusest

Talve tulekuga on oodata ka piima kokkuostuhindade tõusu. Vähemalt eelmist talve silmas pidades võiks oletada, et alates oktoobrist algab kõigil talunikel ja suurmajanditel tihe tuluteenimise aeg.

Kui suvel on piima kõigi tööstuste jaoks piisavalt ning see on ka aeg, mil tööstusettevõtete kasum tõusujoones edeneb, siis mõtted talvest kui heal juhul nullkasumiga töötamisest töösturitele ei meeldi. Neil paistab olevat kõrini vabaturumajanduse loomulikest regulatsioonidest, kus suurem nõudlus dikteerib ka kõrgema hinna. Samuti väsitab neid üksteise tagant alatult piima «ära tõmbamine».

Töösturitele ei piisa sellest, et suvel on mitmed kombinaadid ühinenud ning üheskoos suurema turuosa hõivanud. Hirm saabuva ülemaksmise ees talunike kasuks torgib ettevõtteid tagant kokkuleppele jõudma. Näiteks nn kartellikokkulepe, kuhu poole elu tööstureid juhatab, on hiljuti Tallinna piimatööstuse, Pärnu Piima ja Mulgi Meieri vahel peetud läbirääkimised.

Ühe osapoole sõnul jõuti vaiksele kokkuleppele, et piima varumishindu ilma üksteise teadmata ei tõsteta ning toodangu väljamüügihindu alla ei lasta.

Teades senist asjade kulgu ning seda, et konkurentsiamet jätab kirjaliku kartellikokkuleppe puudumisel asja uurimata, võib asjatundmatu inimene oletada, et töösturite hinnapoliitika piima hinna tänavu kenasti all hoiab ning talunike loodetud tulu jääbki teenimata.

Siiski jääb üks lootus: kui seni pole piimatöösturid üksteise ees aumeeste mängimisega eriti hiilanud, siis vaevalt nad seda nüüdki lõpuni suudavad. Küllap üsna varsti pakub mõni suur tööstus lüpsinaistele piima eest taas topelthinda, et oma piimaautosse tilgakesegi juurde saada.