Jõgeva maakonnas 1992. aastal 100 000 rublaga alustanud Adavere lihatööstus on muutunud üheks Jõgevamaa edukamaks ettevõtteks, mis pakub tööd sajale inimesele.
Neli aastat tegutsenud Adavere lihatööstuse käive on 2 miljonilt kroonilt 1992. aastal suurenenud 38 miljoni kroonini 1995. aastal. Selleks aastaks planeerib tehase juhtkond 60miljonilist käivet.
650 ruutmeetril asuva tehase päevane tootmismaht on nelja aastaga suurenenud ühelt tonnilt seitsme tonnini.
«Ma pole tark inimene, ent oskan hästi viksida,» ütles erakapitalil tegutseva Adavere lihatööstuse direktor Harri Nukke. Ta on nelja aastaga Euroopa lihatööstustes ringi käies enda sõnul silmad lahti hoidnud ja paljud kogemused teiste käest selgeks õppinud.
Nukke sõnul tegutseb Eestis praegu ligi 150 lihatootmisettevõtet ning sellises konkurentsis ellu jäämiseks tuleb rõhku panna töö ja toodangu kvaliteedile. «Oleme nelja aasta jooksul pidevalt investeerinud töötajate koolitusse ning tundub, et me pole midagi valesti teinud,» rääkis Nukke.
Adavere müügijuhi Imre Stepanovi sõnul veab tehas oma toodangu ise mööda Eestit laiali. Kõige rohkem müüakse keeduvorsti, mis on odavam kui puhtast lihast tooted. Tallinnas müüakse peaaegu pool toodangust.
Iga päev kontrollivad tehase töötajad, kas toodetud vorstid ja liha süüa kõlbavad. Toodete konkurentsivõimelise kvaliteedi tagab kodumaine tooraine, mille eest on lihatööstus nõus maksma kõrgemat hinda.
Imporditud külmutatud liha baasil ei saa Stepanovi sõnul kvaliteetset vorsti teha, ent juhul kui kohaliku sealiha kilohind võrreldes praeguse 24 krooniga märkimisväärselt tõuseb, kaalutakse importliha kasutamist.
Harri Nukke ei usu, et eestlased tulevikus rohkem lihatooteid sööma hakkavad ja seetõttu on kõigi lihatööstuste pilgud pöördunud 250 miljoni elanikuga idaturu poole.
Praegu ekspordib Adavere Venemaale vaid kaks protsenti toodangust. «Kui topelttollid Venemaaga kauplemisel kaovad, kavatseme investeerida tootmisse kohe 10 miljonit krooni ja tõsta tootmismahtu poole võrra,» ütles Nukke.
Adavere lihatoodete vastu on huvi tundnud Vene sõjaväeosad ja suuremad tööstuspiirkonnad. «Venemaale on võimalik liha lõpmatuseni müüa, näiteks müüsid soomlased läinud aastal sinna liha ligi 6 miljardi krooni eest. Selle raha eest saaksime anda siin tööd tuhandetele inimestele, märkis Nukke.
Vene turu avanemise korral kavatseb Adavere Nukke sõnutsi koopereeruda teiste suuremate lihatootjatega, sest vähehaaval pole Venemaale mõtet kaupa viia.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele