• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Adavere lihatööstus on suurenenud 15 korda

    Jõgeva maakonnas 1992. aastal 100 000 rublaga alustanud Adavere lihatööstus on muutunud üheks Jõgevamaa edukamaks ettevõtteks, mis pakub tööd sajale inimesele.
    Neli aastat tegutsenud Adavere lihatööstuse käive on 2 miljonilt kroonilt 1992. aastal suurenenud 38 miljoni kroonini 1995. aastal. Selleks aastaks planeerib tehase juhtkond 60miljonilist käivet.
    650 ruutmeetril asuva tehase päevane tootmismaht on nelja aastaga suurenenud ühelt tonnilt seitsme tonnini.
    «Ma pole tark inimene, ent oskan hästi viksida,» ütles erakapitalil tegutseva Adavere lihatööstuse direktor Harri Nukke. Ta on nelja aastaga Euroopa lihatööstustes ringi käies enda sõnul silmad lahti hoidnud ja paljud kogemused teiste käest selgeks õppinud.
    Nukke sõnul tegutseb Eestis praegu ligi 150 lihatootmisettevõtet ning sellises konkurentsis ellu jäämiseks tuleb rõhku panna töö ja toodangu kvaliteedile. «Oleme nelja aasta jooksul pidevalt investeerinud töötajate koolitusse ning tundub, et me pole midagi valesti teinud,» rääkis Nukke.
    Adavere müügijuhi Imre Stepanovi sõnul veab tehas oma toodangu ise mööda Eestit laiali. Kõige rohkem müüakse keeduvorsti, mis on odavam kui puhtast lihast tooted. Tallinnas müüakse peaaegu pool toodangust.
    Iga päev kontrollivad tehase töötajad, kas toodetud vorstid ja liha süüa kõlbavad. Toodete konkurentsivõimelise kvaliteedi tagab kodumaine tooraine, mille eest on lihatööstus nõus maksma kõrgemat hinda.
    Imporditud külmutatud liha baasil ei saa Stepanovi sõnul kvaliteetset vorsti teha, ent juhul kui kohaliku sealiha kilohind võrreldes praeguse 24 krooniga märkimisväärselt tõuseb, kaalutakse importliha kasutamist.
    Harri Nukke ei usu, et eestlased tulevikus rohkem lihatooteid sööma hakkavad ja seetõttu on kõigi lihatööstuste pilgud pöördunud 250 miljoni elanikuga idaturu poole.
    Praegu ekspordib Adavere Venemaale vaid kaks protsenti toodangust. «Kui topelttollid Venemaaga kauplemisel kaovad, kavatseme investeerida tootmisse kohe 10 miljonit krooni ja tõsta tootmismahtu poole võrra,» ütles Nukke.
    Adavere lihatoodete vastu on huvi tundnud Vene sõjaväeosad ja suuremad tööstuspiirkonnad. «Venemaale on võimalik liha lõpmatuseni müüa, näiteks müüsid soomlased läinud aastal sinna liha ligi 6 miljardi krooni eest. Selle raha eest saaksime anda siin tööd tuhandetele inimestele, märkis Nukke.
    Vene turu avanemise korral kavatseb Adavere Nukke sõnutsi koopereeruda teiste suuremate lihatootjatega, sest vähehaaval pole Venemaale mõtet kaupa viia.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.