Adavere lihatööstus on suurenenud 15 korda

«Ma pole tark inimene, ent oskan hästi viksida,» ütles erakapitalil tegutseva Adavere lihatööstuse direktor Harri Nukke. Ta on nelja aastaga Euroopa lihatööstustes ringi käies enda sõnul silmad lahti hoidnud ja paljud kogemused teiste käest selgeks õppinud.

Nukke sõnul tegutseb Eestis praegu ligi 150 lihatootmisettevõtet ning sellises konkurentsis ellu jäämiseks tuleb rõhku panna töö ja toodangu kvaliteedile. «Oleme nelja aasta jooksul pidevalt investeerinud töötajate koolitusse ning tundub, et me pole midagi valesti teinud,» rääkis Nukke.

Adavere müügijuhi Imre Stepanovi sõnul veab tehas oma toodangu ise mööda Eestit laiali. Kõige rohkem müüakse keeduvorsti, mis on odavam kui puhtast lihast tooted. Tallinnas müüakse peaaegu pool toodangust.

Iga päev kontrollivad tehase töötajad, kas toodetud vorstid ja liha süüa kõlbavad. Toodete konkurentsivõimelise kvaliteedi tagab kodumaine tooraine, mille eest on lihatööstus nõus maksma kõrgemat hinda.

Imporditud külmutatud liha baasil ei saa Stepanovi sõnul kvaliteetset vorsti teha, ent juhul kui kohaliku sealiha kilohind võrreldes praeguse 24 krooniga märkimisväärselt tõuseb, kaalutakse importliha kasutamist.

Harri Nukke ei usu, et eestlased tulevikus rohkem lihatooteid sööma hakkavad ja seetõttu on kõigi lihatööstuste pilgud pöördunud 250 miljoni elanikuga idaturu poole.

Praegu ekspordib Adavere Venemaale vaid kaks protsenti toodangust. «Kui topelttollid Venemaaga kauplemisel kaovad, kavatseme investeerida tootmisse kohe 10 miljonit krooni ja tõsta tootmismahtu poole võrra,» ütles Nukke.

Adavere lihatoodete vastu on huvi tundnud Vene sõjaväeosad ja suuremad tööstuspiirkonnad. «Venemaale on võimalik liha lõpmatuseni müüa, näiteks müüsid soomlased läinud aastal sinna liha ligi 6 miljardi krooni eest. Selle raha eest saaksime anda siin tööd tuhandetele inimestele, märkis Nukke.

Vene turu avanemise korral kavatseb Adavere Nukke sõnutsi koopereeruda teiste suuremate lihatootjatega, sest vähehaaval pole Venemaale mõtet kaupa viia.