Leedu valis parlamenti

Inflatsioon on alanenud ja majandus kasvuteel, kuid jätkuv riiklik toetus põllumajandusele ning energeetikale koormab eelarvet. Vautsherite eest erastatud ettevõtted on sageli reformimata. Suurenenud on eelarvedefitsiit. Rahva usaldus valitsuse vastu on madal. Ajakirjandus toob päevavalgele üha uusi skandaale. Eriti kahjustas tööpartei mainet skandaal endise peaministriga, kes võttis vahetult panganduskriisi eel oma isiklikud säästud pangast välja.

Riigis, kus tööpuudus on 8 protsenti ning kuupalk allpool 200 dollarit, on juttudel ametnike korruptsioonist ning kuritegevusest lai kõlapind.

Kui valimiste tulemusel moodustatakse konservatiivne koalitsioonivalitsus, võib peaministriks taas saada Gediminas Vagnorius, kes juhtis valitsust ka esimeses taasiseseisvumisjärgses kabinetis. Landsbergis ise eelistab spiikeri kohta, valmistudes tõenäoliselt kandideerima 1998. a presidendivalimistel.

Paremtsentristlik valitsus jätkaks tõenäoliselt senist läänele orienteeritud välispoliitikat, kus esimesteks prioriteetideks on liitumine ELi ja NATOga.

Muutuda võib idapoliitika, kuna Landsbergis pooldab suhetes Moskvaga järsemat joont.

Rohkem ebamäärasust on seotud edasise majanduspoliitikaga. Landsbergise aastast valitsusaega mäletatakse kui otsustusvõimetuse ning majandusliku populismi aega.

Tänavune valimiskampaania ei viita sellele, et parempoolsed oleksid neljast opositsiooniaastast oluliselt õppinud. Isamaliit on vastu energiahinna vabakslaskmisele ning telekommunikatsioonisektori erastamisele. Samuti on kõneldud liti võimalikust devalveerimisest, mis peletaks eemale välisinvestorid. Välismaiste otseinvesteeringute mahult on Leedu Balti riikidest viimasel kohal. FT-REUTER-ÄP