20. oktoober 1996 kell 22:00

Leedu valis parlamenti

Valimiste eel korraldatud arvamusküsitluse järgi toetas Isamaaliitu 15 protsenti ning keskerakonda ja kristlikke demokraate 10 protsenti küsitletutest. Valitsevat kommunistliku taustaga demokraatlikku tööparteid toetas 12 protsenti.

Ehkki demokraatliku tööpartei juhtimisel on Leedu saavutanud olulist majandusedu, on range majanduspoliitika ning korruptsiooniskandaalid partei populaarsust vähendanud.

Turureformid, ehkki radikaalsusest kaugel, tõid pealinna uued poed, baarid ja lääne autod. Samas elavad pankrotistunud ettevõtete ning lagunenud majanditega maapiirkondade elanikud vaesuses.

Inflatsioon on alanenud ja majandus kasvuteel, kuid jätkuv riiklik toetus põllumajandusele ning energeetikale koormab eelarvet. Vautsherite eest erastatud ettevõtted on sageli reformimata. Suurenenud on eelarvedefitsiit. Rahva usaldus valitsuse vastu on madal. Ajakirjandus toob päevavalgele üha uusi skandaale. Eriti kahjustas tööpartei mainet skandaal endise peaministriga, kes võttis vahetult panganduskriisi eel oma isiklikud säästud pangast välja.

Riigis, kus tööpuudus on 8 protsenti ning kuupalk allpool 200 dollarit, on juttudel ametnike korruptsioonist ning kuritegevusest lai kõlapind.

Kui valimiste tulemusel moodustatakse konservatiivne koalitsioonivalitsus, võib peaministriks taas saada Gediminas Vagnorius, kes juhtis valitsust ka esimeses taasiseseisvumisjärgses kabinetis. Landsbergis ise eelistab spiikeri kohta, valmistudes tõenäoliselt kandideerima 1998. a presidendivalimistel.

Paremtsentristlik valitsus jätkaks tõenäoliselt senist läänele orienteeritud välispoliitikat, kus esimesteks prioriteetideks on liitumine ELi ja NATOga.

Muutuda võib idapoliitika, kuna Landsbergis pooldab suhetes Moskvaga järsemat joont.

Rohkem ebamäärasust on seotud edasise majanduspoliitikaga. Landsbergise aastast valitsusaega mäletatakse kui otsustusvõimetuse ning majandusliku populismi aega.

Tänavune valimiskampaania ei viita sellele, et parempoolsed oleksid neljast opositsiooniaastast oluliselt õppinud. Isamaliit on vastu energiahinna vabakslaskmisele ning telekommunikatsioonisektori erastamisele. Samuti on kõneldud liti võimalikust devalveerimisest, mis peletaks eemale välisinvestorid. Välismaiste otseinvesteeringute mahult on Leedu Balti riikidest viimasel kohal. FT-REUTER-ÄP

Hetkel kuum