• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisettevõtted hõlvavad Ukraina turgu

    Hiljuti Ukrainat külastanud Rootsi ettevõttejuhtidele iseloomustas Rootsi saatkonnanõunik Hans Adén Ukrainat kui kriisisituatsioonis ühiskonda, millel on palju sarnaseid jooni USA varakapitalismiga 100 aastat tagasi.
    «Tuleb tunnistada, et Ukraina on maailma üks enam korrumpeerunud riike. On olemas risk, et Ukrainast saab uus Kolumbia, kus üks oligarhia imeb kogu riigi mahlad ning mingit keskklassi ei teki,» ütles Adén.
    «Kahtlen president Kutshma reformipüüetes. Valitsuses on küll mitmeid tuliseid reformide pooldajaid. Püütakse täita IMFi nõudeid. Samas mõeldakse välja igasuguseid ettevõtete tegevust tõkestavaid reegleid ja probleeme.»
    «Positiivsete teguritena võib nimetada stabiilset vahetuskurssi, peatunud inflatsiooni ning mõningast edu erastamisel. Üldine investeerimiskliima on paranenud,» ütles Adén.
    Ukraina valitsuse nõunik professor Anders Åslund on positiivsem: «Kravtshuki-aegne tõeliselt korrumpeerunud valitsus on välja vahetatud. Kutshmal ei ole muud valikut kui teha panus radikaalsetele reformidele. Seda ongi tehtud. Erastamine on saanud õige hoo. 90 protsenti väikeettevõtetest ning 70 protsenti suurtest on erastatud,» ütles Åslund.
    Samas on mitmeid suuri probleeme. «Formaalselt on majanduse liberaliseerimisel kaugele jõutud. Pool majandusest on erakätes. Niisama suure osa moodustab aga ka varimajandus. Osaliselt on see tingitud liiga suurtest maksudest,» ütles Åslund.
    Ehkki Ukrainal on turumajanduseni veel pikk maa, on ettevõtetel praegu soodsad võimalused haarata enda kätte suur turuosa suhteliselt madala hinnaga.
    Ukrainale ei ole pööratud kuigi palju tähelepanu. Näiteks on Balti riikides, kus on 8 miljonit elanikku, kokku 1600 Rootsi ettevõtet, samas kui 52miljonilise elanikkonnaga Ukrainas on neid vaid paarkümmend.
    Meie oleme käitunud teisiti ning see on andnud meile edumaa. Siinne bürokraatia ei ole sugugi hullem kui õlletehase ostmine St Peterburgis, ütles Paul Berqvist, Pripps Ringnesi tegevdirektor.
    Pripps Ringnes on koos Soome Hartwalliga ostnud hiljuti Slavutshi õlletehase 65 miljardi Rootsi krooni eest. Lisaks on neil kaks õlletehast Venemaal ning üks tehas nii Lätis, Leedus kui Eestis. Järgmiseks riigiks võib olla Valgevene.
    Ukrainasse on jõudnud kõik tuntumad tarbekaupu tootvad rahvusvahelised ettevõtted, eesmärgiga oma tulevasi turupositsioone kindlustada. Raha tuleb Ukrainasse järjest juurde. «Kõnelen peaaegu igal õhtul äridelegatsioonidega, kes külastavad Ukrainat,» ütles IMFi esindaja Ukrainas Aleksandr Sundakov.
    Rootsi suurematest firmadest on Ukrainas esindatud ABB, Volvo, Alfa Laval, Electrolux, Ericsson, Scania, Skanska, Tetra Pak ja teised. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tehnoloogiasektor vedas USA börsi rohelisse
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.