Tallinnas on varasemast suurem büroopindade pakkumine. Uusi büroosid tekib pidevalt juurde ning omanikud peavad hakkama tasapisi rendihindu korrigeerima, kui ei taha senistest rentnikest ilma jääda. Nõudluse langus on nähtav eeskätt vanalinnas, kuhu ei saa autoga sõita ja puuduvad ruumide laiendamise võimalused. Seal on büroode rendihinnad hakanud langema. Kõrgemasse hinnaklassi jäävad Viru, Harju, Suur-Karja ja Väike-Karja tänava, Pika tänava alguse ja Raekoja platsi ruumid. Maksimaalne rendihind, mida vanalinna piiril asuva büroopinna eest makstakse, on 380 kr/m². Samas on hinnavahe käidavamate tänavate ja kõrvaltänavate vahel väga suur. Vanalinn kui eliitrajoon jääb tulevikus siiski pigem kaubandus- ja esinduspiirkonnaks.

Väljaspool vanalinna on kesklinna kõige kallimad bürood Vabaduse platsil, Pärnu ja Narva maantee alguses ning Rävala puiesteel (keskmiselt 200 kr/m²). Suurim probleem on kesklinnas parkimine. Kui parkimisraskusi ei ületata, võib see edaspidi mõjutada ka kinnisvara hindasid.

Paljud firmad kolivad kesklinnast suuremate magistraalide äärde, kuhu on hea autoga sõita ja saab paigutada suuri reklaame. Järjest enam läheb hinda Pärnu maantee viaduktist kuni Neste bensiinijaamani ning Narva maantee algusest sadama poole jääv ala. Suur potentsiaal on ka Mustamäel.

Omaette grupi moodustavad endised suured tehased äärelinnas, näiteks Peterburi maanteel ja Männikul, kus põhjalikult remonditud ja uuendatud ruumide ruutmeeter võib maksta 100 kr, samas kõrval remontimata ruumid aga poole vähem. Kõige odavama kontori võib rentida äärelinna kõrvaltänavatel, kus ruutmeetri eest tuleb maksta 30--40 krooni. Sellised ruumid on tavaliselt väga halavas seisukorras ning vajavad põhjalikku remonti. Nõudmine selliste pindade järele peaaegu puudub.

Kõige rohkem otsitakse ligipääsetavaid ja kvaliteetselt renoveeritud ruume. Sageli seisavad aga ka head pinnad enne sobiva rentniku leidmist kaua tühjalt.

Aastaga pole rendihinnad märgatavalt muutunud, kuid on kasvanud kulutused kommunaalteenustele.