Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tudengielust
Tartu ülikooli probleemiks number üks on saamas tudengite majutusküsimus, leiab Tartu ülikooli haldusprorektor Riho Illak. Viimastel nädalatel on ka kultuuriminister rõhutanud probleemi tähtsust.
Kui mõned aastad tagasi leppisid tudengid voodikohaga, siis nüüd tahavad kõik privaatsust ning vähemalt elementaarseid mugavusi. Normaalne oleks, kui ühiselamutes oleks ka arvutivõrk, tele- ja satelliitkommunikatsioonid.
Kui Tallinna muusikaakadeemia on oma ühiselamu suutnud viimastel aastatel pisut elamisväärsemaks muuta, siis Tartus on asi muutunud vaid hullemaks. Pole ka ime -- ainult ülikooli ühiselamute remondiks oleks vaja 200 miljonit krooni, viimase kahe aasta jooksul on selleks kulutatud aga täpselt sada korda väiksem summa.
Tõsi, Pepleri tänava filoloogide ühiselamu esimene korrus on pisut värskemaks muutunud. Seda aga mitte üliõpilaste, vaid seal asuva üliõpilasküla administratsiooni ja firmade jaoks.
Illak kurdab, et raha pole ning tegelikult peaks probleemi lahendamisele kaasa aitama Tartu linnavalitsus. Uue Tartu linnavalitsuse ja volikoguga suhtlemist lubab ta alustada just sel teemal. Siiani on poolteist aastat kestnud läbirääkimised jäänud tulemusteta. Skeptiline olen ka tulundusühinguna tegutsemist alustava üliõpilasküla plaanide suhtes saada projektile taha laenuraha välispankadest.
Selle asemel, et jätkata arutlusi veel mitme aasta jooksul, tuleks teha ühene otsus, kas riik peab kindlasti ka tulevikus ühiselamute omanikuks jääma või on arukam need (või osa neist) müüa erakätesse.
Kartus, et see kruviks üürihinnad ülikõrgeks, on põhjendamatu, sest konkurents paneb asjad paika ning iga investeering, olgu see siis Tartu linna, riigi või laenurahaga tehtud, tõstab hinda niikuinii.