Jutud kahe panga peatsest liitumisest on tublisti ülepaisutatud. Mingeid läbirääkimisi liitumise nimel pankade vahel peetud ei ole. Küll aga oleme seda kavatsenud ja mõelnud, kuidas neid läbirääkimisi tuleks pidada.

Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga puhul on tegemist kahe üsnagi erineva pangaga. Strateegiliselt töötame käsikäes, aga taktikaliselt oleme konkurendid. Oleme konkreetse turu, konkreetsete klientide hõivamise juures, kus meie huvid on lahku läinud, juba põrkunud, nagu konkurentide puhul ikka.

Ühispank ja PEP lähevad edasi erinevates suundades ja liitumisest võib äärmisel juhul rääkida vaid siis, kui aktivad on puhtad. Ühinemise ümber ei ole suurt mõtet spekuleerida. Kui ei liituta, pole ka ju katki midagi. Kaks panka jätkavad oma tööd, kusjuures PEP on huvitav pank. Kui möödunud aastal teda kõvasti sarjati, siis sel aastal on ilmselgelt näha, et ta ei olegi enam kõige kehvem, vaid parandab järjekindlalt oma seisu.

Ühispanga plaan liita endaga Põhja-Eesti Pank -- miks ka mitte? Ainult et ma ei ole sellest plaanist suurt midagi kuulnud. Paar korda on sellest räägitud, aga mitte eriti tõsiselt, nüüd on see justkui päevakorrast maas.

Kui nimetatud pangad liituma peaksid, tekiks pank, kus on palju riigi raha. Ainult et olukord riigi rahaga on seoses riigikassa töölehakkamisega tunduvalt muutunud. Kui varem peeti tõesti tähtsaks seda, kui palju riigiasutuste raha oli mingis pangas, siis nüüd on olemas riigikassa kontod, millelt paigutatakse iga päev umbes 150 miljonit kas üleöölaenudesse või deposiitidesse.

Ega riigi raha ei tähenda ausalt öeldes midagi muud kui suurt tööd. Ülekandeid on kohutavalt, aga raha nende ülekannete eest arvel ei ole. Riik ei maksa ülekannete eest. Nii et on küsimus, kas see on pangale kasulik või mitte.

Ühispank peab arvestama, et riigikassa töötab ja hakkab järjest paremini tööle, mistõttu riigi raha saab kontodel üha vähem olema.