Venemaa erafirmad ja Moskva välispoliitika
Neist sõnadest nähtub, et see tohutu Vene kontsern ajab elavalt energiamüügiäri ja rajab oma infrastruktuure just neis riikides, mis on seadnud eesmärgiks läänega integreerumise. On tõenäoline, et see Vene erakompanii ei jäta vajaduse korral kasutamata oma positsiooni nende riikide majanduses, kui tekib vajadus kaitsta Venemaa valitsuse poliitilisi huve.
Ka mitmetes teistes riikides tooret, relvi jm kaupu müüvad Vene firmad tegutsevad kooskõlas oma valitsusega, aeg-ajalt kaitstes Vene riigi huve ning aeg-ajalt nõudes riigilt oma huvide kaitsmist. Niisugune koostöö erafirmade ja valitsuse vahel leiab aset paljudes riikides, kuid Venemaa jaoks on sellel mitmel põhjusel eriline tähtsus.
Ühelt poolt ei ole olnud hiljuti erastatud Vene firmadel ja Venemaa valitsusel piisavalt aega oma suhete määratlemiseks. Selle asemel on nii firmad kui valitsus jäänud arvamusele, et firmade kohus on teenida riigi huve. Teisest küljest peavad paljude lääneriikide valitsused erastatud Vene firmade head käekäiku positiivseks ning nende aktiivsust välismaal täiesti loomulikuks, vaevumata seda arvustama.
Neid asjaolusid arvestades on mõistetav, et niisugused sidemed esitavad õige tõsise väljakutse nii Venemaa naabritele, rahvusvahelisele üldsusele kui ka Moskvale endale.
Venemaa lähemad naabrid ja eriti endised liiduvabariigid, kus mõnedel erastatud Vene firmadel on kaalukas osa, on ilmselt kõige suuremas ohus. Niisuguste hiigelkontsernide nagu Gazprom majandushaare on seal nii tugev, et see võimaldab hõlpsalt mõjutada, kui mitte dikteerida poliitikat paljudes küsimustes.
Läänemaailma hoolimatu tähelepanu tõttu saavad need firmad teha seda tihti palju efektiivsemalt kui Venemaa valitsus. See seab nii nende riikide kui ka lääneriikide ette, kes on huvitatud endise idabloki majandusarengust, julgeolekust ja kogu selle piirkonna stabiilsusest, mitmeid ülesandeid. Seejuures on erilise tähtsusega kolm aspekti.
* Hiljuti erastatud Vene firmad laiendasid nõukogude minevikus oma tegevuse praeguseks iseseisvunud riikide territooriumile. Paraku ei käsita nende firmade juhtkond neid riike ikka veel iseseisvana. Seetõttu nad pahatihti lihtsalt ignoreerivad kohalikku võimu.
* Vene firmad kasutavad tihti oma majanduslikku jõudu ja võimu selleks, et saavutada neilt riikidelt poliitilisi järeleandmisi Moskvale, kes kuidagi ei ole seotud nende firmade majandustegevusega. On ilmne, et see on ebaseaduslik, kuid seni ei ole need riigid ega lääs leidnud selle vastu rohtu.
* Tihti püüavad need firmad saavutada oma majanduslikke ja poliitilisi eesmärke Venemaa valitsuse otsesel toel. Näiteks viivitab Venemaa valitsus rahaliste väljamaksetega, et sundida kohalikke valitsusi müüma ettevõtteid Vene suurkontsernidele.
Nagu öeldud, ei ole need riigid seni leidnud tõhusat rohtu niisuguse väljakutse vastu. Samas kujutab see ka Moskvale teatud ohtu, mida niisugused sidemed tekitavad igasugusele valitsusele, kes tahab ära kasutada oma välismaal tegutsevate firmade mõju.
Nagu ilmneb Moskva pressis ilmunud kommentaaridest, hakkab Moskva taipama, et Vene erafirmade aktiivsus välismaal on kahe otsaga asi. Muidugi võivad firmad kaasa aidata Venemaa huvide kaitsmisele, kuid samas võivad nad valitsusele kaasa tuua kohustusi ning sundida teda soovimatuteks sammudeks.
Niisuguse nähtusega on keeruline toime tulla kõigil osapooltel. Esimeseks sammuks selles suunas võiks olla mööndus, et niisugune nähtus eksisteerib. PAUL GOBLE, RV-RVE-B&B