ASi Itecom asutasid 1990. aasta lõpul endise pudukaupade hulgibaasi töötajad.
Ants Lille, Avo Kusma ja Liina Kallavus esitasid 1994. aasta jaanuaris eraisikutena avalduse ridaelamukooperatiivi Doomino liikmeks astumiseks. Kohe pärast seda sõlmisid AS Itecom ja Doomino lepingu, mille järgi Itecom kandis kolme ridaelamuboksi eest Doomino kontole üle 750 000 krooni.
Lille sõlmis seejärel Itecomi nimel lepingu ehitusfirmaga Amek-Ehitus korterite valmisehitamiseks. Lepingut sõlmides viitas Lille Itecomi üldkoosoleku olematule otsusele.
Audiitorid leidsid, et Itecom maksis ehitustöödeks lisaks ülalmainitud 750 000 kroonile veel 1,45 miljonit krooni, mis nende sõnul sihiteadlikult firma käibest eemaldati.
Eelmise aasta hiliskevadel, kui Lille ridaelamuboks valmis sai, loobus ta Itecomi juhatuse esimehe kohustest. Vahetult pärast seda kinnitas president Lennart Meri ta Tallinna linnakohtu kohtunikuks.
Eelmise aasta augustis tõdes uueks Itecomi juhatuse esimeheks saanud Ülle Rajasalu, et Ants Lille ja Avo Kusma juhtimisel on firma sattunud sisulisse pankrotiohtu. Itecomi võlg hankijatele oli kasvanud 3,7 miljoni kroonini, ostjate debitoorne võlgnevus, kaubajääk, põhivara ja kassajääk moodustasid umbes 3,3 miljonit krooni.
Ülle Rajasalu ettepanekul telliti firma raamatupidamise audit. Lille käest nõuti tagasi firmale kuuluv sõiduauto Nissan ja mobiiltelefon. Kusma loobus oma ridaelamuboksist vabatahtlikult Itecomi kasuks ja see anti üle ASile Hackman Eesti võla katteks.
Avalduse ridaelamuboksist loobumiseks tegi ka Liina Kallavus, kuid elamuboksi ta käest ei andnud. Ants Lille oli selleks ajaks ainsana nimetatud kolmest Itecomi töötajast oma boksi sisse kolinud ja keeldus sealt lahkumast.
Itecomi sellesisulisele taotlusele vastati kooperatiivist Doomino, et neil puudub igasugune õiguslik alus Ants Lille majaboksi üleandmiseks aktsiaseltsile.
Tallinna linnakohtu esimehe Poigo Nuuma kinnitusel on Ants Lille tegevus kohtunikuna praegu peatatud, kuid ta on veel endiselt linnakohtu palgal.