• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tax-free käibekasvusüst

    Laevadel ja sadamates kaupadest pungil tax-free-kauplused olid veel mõni aasta tagasi paljude eestlaste jaoks samastatavad turumajanduse idülliga. Vaevalt oleks keegi siis osanud arvata, et Eesti hakkab juba 1997. aastal välisturistidele pakkuma tax-free-teenust. Peetakse ju hästi toimivat tax-free-süsteemi riigi garantiiks oma klientidele, s.o turistidele osutatud teenuste eest. Kahtlemata on majandusministeeriumi plaan Eestisse tax-free-süsteem asutada plusspunkt riigi usaldusväärsuse reitingu seisukohalt. Kuid mitte ainult.
    Turismifirmade ja jaekaupmeeste lobby tulemusena sündinud tax-free-kaubanduse kavade teostumisel oodatakse eelkõige turistide ja kaubakäibe kasvu, konjunktuuriinstituudi küsitluse andmetel suureneks turistide ostumaht kuni 20% ja turistide arv 13%. Arvud kokku tähendaks aga seda, et Eestisse jääks selle tulemusena aastas sadade miljonite kroonide väärtuses valuutat ning krooni kattevara saab jõudsat täiendust.
    Mõte rakendada Eestis tax-free-kaubandust pole uus. Juba 1993. aastal soovisid Eestisse oma võrgu rajada Euroopa suurima tax-free-kaubandusfirma Europe Tax-free Shopping esindajad. Siis lükkas rahandusministeerium ettepaneku tagasi, põhjenduseks eelkõige niigi madal hinnatase.
    Kuid välisturistidele võimalikult soodsa teenuse osutamise vajadus üha kasvab. Selle algpõhjus on ilmne: Eesti vajab arenguks raha, Eesti majandusruumis pöörlev rahahulk aga ei suuda kõiki arenguauke täis toppida. Ning olukorras, kus palkade ning püsikulude osakaal toote hinnas on pidevalt kasvanud pöördvõrdeliselt kasumiosa vähenemisega, oleks patt jätta kasutamata võimalus suurendada Eesti firmade käivet välisraha arvel. Pealegi, osa toodete hinnad on tänases Eestis juba maailmaturu tasemel, paljud selle lähedal. Seda atraktiivsem peaks mõneteistprotsendine maksutagastus turistidele paistma.
    Riigi kui institutsiooni tulu tax-free-kaubandusest oleks muidugi võimalus saada suurenenud käibe (ei suurene ju ainult käibemaksu tagastuse kaubanduskäive, vaid ka muu kaubanduse käive) pealt lisaraha eelarvesse. Kuid perspektiivi silmas pidades on sellest tulusam võimalus reguleerida nii riigi jaekaubandust. On ju selge, et tax-free-süsteemi ei saa rakendada osaliselt juba niigi «maksuvabadel» turgudel. Seega on rõhuasetus selgelt kaupluste poole, mille lojaalsust maksuametile on riigil tunduvalt kergem kontrollida.
    Tax-free-kaubandusvõrgu loomisega ei peaks hakkama tegelema riik. Tema ülesandeks jääb ehitada raamistik, millesse sobimisel võib firma-operaator sellega tegelema hakata. Raamidesse kinnistab riik eelkõige tagastatava käibemaksu suuruse, ostu miinimumväärtuse, kaubagrupid (tööstuskaubad) ning operaatori tasu (mingi protsent tax-free käibest). Kindlasti ei tagastaks riik ostust kogu 18% käibemaksu (sellisel juhul maksaks riik ostjale tagasi rohkem, kui ta kaupluselt käibemaksuna saaks), tagastusmäär võiks olenevalt ostu suurusest jääda kuhugi 12--15 protsendi vahele kauba hinnast.
    Praegune hetk tax-freekaubanduse juurutamiseks on lisaks kõigele muule soodne veel seetõttu, et Euroopa Liidus nende liikmesriikide kodanikele soodustused ei laiene. Seega on üsna tõenäoline, et tax-free-kaubandusega tegelevad firmad on ELis kokku sulavate käivete tõttu nõus Eestile väikest allahindlust tegema. Seega, odavam teenus ja ELi kodanike valuutakõlin oleks süsteemi toimimise garantiid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Balti börsid sulgusid väikese käibega punases
Keskmisest madalama käibega börsipäeval sulgusid nii Balti koondindeks Baltic Benchmark kui ka kõik kolm Balti börsi miinuspoolel.
Keskmisest madalama käibega börsipäeval sulgusid nii Balti koondindeks Baltic Benchmark kui ka kõik kolm Balti börsi miinuspoolel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Saabub tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Kahe elektripaketiga Matsimoka: vaidlesime pikalt Eesti Energiaga
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.