• OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−1,04%59 041,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−1,04%59 041,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Laevadel ja sadamates kaupadest pungil tax-free-kauplused olid veel mõni aasta tagasi paljude eestlaste jaoks samastatavad turumajanduse idülliga. Vaevalt oleks keegi siis osanud arvata, et Eesti hakkab juba 1997. aastal välisturistidele pakkuma tax-free-teenust. Peetakse ju hästi toimivat tax-free-süsteemi riigi garantiiks oma klientidele, s.o turistidele osutatud teenuste eest. Kahtlemata on majandusministeeriumi plaan Eestisse tax-free-süsteem asutada plusspunkt riigi usaldusväärsuse reitingu seisukohalt. Kuid mitte ainult.
Turismifirmade ja jaekaupmeeste lobby tulemusena sündinud tax-free-kaubanduse kavade teostumisel oodatakse eelkõige turistide ja kaubakäibe kasvu, konjunktuuriinstituudi küsitluse andmetel suureneks turistide ostumaht kuni 20% ja turistide arv 13%. Arvud kokku tähendaks aga seda, et Eestisse jääks selle tulemusena aastas sadade miljonite kroonide väärtuses valuutat ning krooni kattevara saab jõudsat täiendust.
Mõte rakendada Eestis tax-free-kaubandust pole uus. Juba 1993. aastal soovisid Eestisse oma võrgu rajada Euroopa suurima tax-free-kaubandusfirma Europe Tax-free Shopping esindajad. Siis lükkas rahandusministeerium ettepaneku tagasi, põhjenduseks eelkõige niigi madal hinnatase.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele