Neli aastat

AS Eesti Telefon saab kasutada oma kontsessioonilepingust tulenevaid õigusi veel neil aastat. Pärast seda läheb Eesti sideturul põnevaks -- praegu monopoolse Eesti Telefoni kõrvale tekib rida operaatoreid, kes oma tegevusega loodetavasti purustavad muu hulgas ka müüdi, et kohalik ehk Eesti-sisene telefoniside ei saa kunagi kasumisse jääda.

Üha arenev mobiilside, Internet, ärikeskkond ja elutegevus annavad märku, et kohalik telefonivõrk ei saa olla nii lootusetu ja ebarentaabel, nagu Eesti Telefon meile väidab.

Loomulikult on atraktiivseim ala Tallinna kesklinn ja sealt edasi kogu Tallinn, Tartu, Pärnu ja teised tiheda asustusega piirkonnad, kuid kliente jätkub ka maapiirkondadesse, kus kaabli asemel on tihti otstarbekam nn traadita telefoniside.

Tänases Äripäevas on juttu erakapitalil põhinevast Levicomist, kes soovib hakata oma kaablivõrgu klientidele pakkuma telefoniteenust, mis oma levi ühes etapis läbib Eesti Telefoni võrku. Nagu kontsessioonileping ette näebki.

Iseenesest tore idee kasutada juba olemasolevat ja eelkõige TV näitamiseks mõeldud kaablivõrku ka telefonisideks. Loogiliselt võttes ei tohiks Levicomi soov ka Eesti Telefonis pahameelt tekitada, kliente tuleb justkui juurde. Paraku nii see pole. Kasutades riigi poolt talle antud survevahendeid, on Eesti Telefonil võimalus alternatiivsete telefonivõrkude tekkeprotsessi kõvasti pidurdada.

Siinkohal julgeks Eesti Telefonile soovitada enam tolerantsust ja avatumat mõtlemislaadi. Majandusliku edu tagamise vahendite seas eksisteerivad äris ka ausa mängu reeglid. Lubades Levicomil oma asja toimetada, koguks monopolistlik Eesti Telefon plusspunkte elanikkonna silmis. Et näe, suurem ei löögi väiksemat.