Õnneks on möödas aeg, mil algaja musklitreenija oli sunnitud sobiva harjutuskava leidmiseks tutvuma saali seintel ilutsenud trükistega, sest igas korralikus klubis viibib alaliselt vähemalt paar treenerit.
Juhendajat pole juhul, kui atleetvõimlemine ei kuulu klubi põhitegevusse, vaid üksnes toetab seda, nagu näiteks Kalevi siseujula jõusaalis ja spordiklubis Aeg.
Spordiklubis Seidel tuleb aeg eelnevalt treeneriga kokku leppida. Sama soovitati ka Flexeris. Viimase neli treenerit ei viibi kohal regulaarselt.
Kõige suurema masinapargi, aga ka pindalaga on Reval Sport. Ligi üheksakümmend masinat on paigutatud 350m² pinnale. Ka treenerite nimistu on esinduslik: Inna Uit, Fred Antson, Indrek Otsus ja Jaanus Mumm. Maailmaklassi nimed annavad tunnistust, et treenerid mitte üksnes ei õpeta, kuidas aparaatidega toime tulla, vaid koostavad asjalikke harjutusprogramme, annavad individuaalset nõu.
Balance Clubi treenerid töötavad kindlatel aegadel teisipäevast neljapäevani.
Korraliku trenni juurde kuulub ka massaazh, kasvõi kord nädalaski. Enamikus klubides on massöörid, ent hind on kokkuleppeline. Vaid Olümpia jõusaalil ja Balance Clubil on kindel hinnakiri.
Reval Spordis võib väärisesemed jätta administraatori juurde seifi, mis on üsna erandlik, sest enamasti soovitatakse väärisesemed siiski saali kaasa võtta.
Kuna jõusaalidel on välja kujunenud kindlatel aegadel treeniv kindel klientuur, tasub uustulnukal eelnevalt uurida, millal kui palju sportijaid käib, sest esmakordne tutvus ülitäis saalis, näiteks kangijärjekorras seistes, ei tekita mingit tahtmist hiljem tagasi tulla.