Kuna gaasialane rahvusvaheline konverents oli juba viies, siis näitab see, et Euroopa huvi Vene gaasi vastu on suur. Konverentsist võttis osa 200 inimest, kelle seas oli Vene ja Briti valitsuse liikmeid ning maailma suurimate gaasifirmade esindajaid.

Rahvusvahelise gaasiliidu prognoosi kohaselt vajab Euroopa aastal 2010 gaasi praegusest 50% rohkem. Oma allikatega suudab ta katta vaid 70% vajadustest. Venemaa teab seda hästi ning seepärast on valitsus muutnud gaasitööstuse arendamise prioriteetseks.

Muu maailma jaoks on Gazprom Vene võimsuse üks väljendusi. Ka konverentsil oli Gazpromi käekäik üks põhiteemasid. Muuhulgas kummutas kontserni juhtkond kuulujutud Gazpromi peatsest osadeks jaotamisest ning kinnitas lääne investoreile firma tegevuse stabiilsust.

Kõneldes Vene gaasitransiidist Lääne-Euroopasse, rõhutas Gazpromi peadirektor R. Vjahhirev, et kuna Ukraina territooriumil läheb tuhandeid kuupmeetreid Vene gaasi kaotsi, siis kavatseb Venemaa gaasitransiidi Ukraina kaudu kahandada miinimumini, et muuta gaasivargus võimatuks.

Vaatamata Vene majandusraskustele on gaasi tarnimine Lääne-Euroopasse aastail 1992--1995 kasvanud 15 mld m³, ulatudes 117,4 mld m³-ni. Samal ajal vähenes gaasieksport Balti ja SRÜ riikidesse 73,2 mld m³-ni.

Vene delegatsiooni teatel valmib 2000. a gaasijuhe Jamali gaasileiukohast Valgevene ja Poola kaudu Saksamaale, mida mööda hakkavad Euroopa riigid saama aastas 60 mld m³ gaasi, mis peaks täielikult katma vajadused. 2005. a on kavandatud 4000km Jamali--Hamburgi vahelise gaasijuhtme valmimine, millega Euroopa gaasijuhtmestiku kogupikkus kasvab 12 000 km-ni.

Selle gaasijuhtme marsruudiks oli 4 varianti: Ukraina, Valgevene, Baltimaade kaudu või mööda Läänemere põhja. Viimane variant olnuks kalleim, kuid Venemaa seisukohalt rahulikem. Venemaa on eelistanud Valgevene varianti, kuid sealsete sündmuste taustal ei osutu seegi väga kindlaks.

Veealune gaasijuhe on Gazpromil kavas ikkagi: nimelt tahetakse rajada 370 km pikkune juhe Türki. B&B