SASil tuleb ponnistada

SASi käive vähenes kolmandas kvartalis 760 miljoni Eesti krooni võrra ning kulud kasvasid samal ajal 635 mln krooni võrra. Suuri kahjumeid III kvartalis põhjendatakse kvartaliaruandes valuutakursimuutustega, suurenenud kütusekuluga, paranenud teenindusega jm.

Kuid halva tulemuse üks põhjusi on ka tulu vähenemine tootmisühiku kohta. Näiteks on tulu reisijakilomeetri kohta SASil tänavu 6 protsenti väiksem kui mullu.

Neljandas kvartalis loodab SAS jõuda maksueelses tulus eelmise aasta IV kvartali tasemele -- 877 mln Eesti krooni. Kokku annavad lennuteenused umbes 95% nii SASi käibest kui ka tulust.

SAS on viimasel ajal teinud firmas suuri ümberkorraldusi, millest viimased lõppesid 1995. aastal. Ehkki need on andnud häid tulemusi, ei ole need olnud küllaldased ja 1997. aastal seisavad ees uued muutused, ütles SASi peadirektor Jan Stenberg. «Suured struktuurilised muutused on vajalikud, et oluliselt suurendada konkurentsivõimet ja tootlust,» ütles ta.

Kulude vähendamiseks on SASil kavas mitu projekti. Üks neist näeb ette koostöö tihendamise Lufthansa ja British Midlandiga. Näiteks on British Midlandil Heathrow' lennujaama tihedas sõiduplaanis rohkesti vakantseid lennuaegu, mida SASil oleks võimalik kasutada.

Selle aasta üheksa kuuga toimetas SAS sihtkohta 15 miljonit reisijat, võrreldes 14,3 miljoni reisijaga mullu samal ajal. Lennukikohtade täituvus alanes 1,4% ja oli 64,4%.

SASi tulemus oli tunduvalt kehvem, kui analüütikud olid prognoosinud. Näiteks Den Danske Banki ja Morgan Stanley eksperdid ennustasid tulemuse halvenemist umbes 30 protsenti, võrreldes mullusega. Kuid nad möönavad, et ei näinud ette kütuse nii suurt kallinemist.

Norra SASi tulu alanes mullusega võrreldes 258 miljoni Eesti krooni võrra ja oli 545 miljonit krooni.

Rootsi SASi tulu vähenes aga kolmandiku võrra ja oli üheksa kuuga 1,118 miljardit Eesti krooni.

Nagu kirjutab Norra ärileht Dagens Næringsliv, kogeb SAS lähiaastatel suuremat konkurentsikasvu kui teised Euroopa lennufirmad, näiteks British Airways ja Lufthansa. Üks põhjusi on Skandinaavia lennujaamade suhteliselt hõre lennugraafik.

Samal ajal kui teistel Euroopa lennufirmadel suurenes konkurents lennuturu liberaliseerimise tõttu koduturul alates 1993. aastast, hakkab SAS seda kogema alles tulevast aastast, väitis Londoni Morgan Staley analüütik Mathew Stainer. Konkurents hakkab kasvama ka Skandinaavias, kuna seal on saadaval vabu lennuaegu, ennustab ta. Kuna Euroopa lennujaamad on väga hõivatud, siis on sinna tulek hoopis raskem.

Kuigi Stainer peab Jan Stenbergi üheks edukamaks lennufirmajuhiks, möönab ta, et lennundus on ala, kus oma positsiooni hoidmine nõuab pidevalt uuendusi, ning ka SASil tuleb teistega edukalt võistlemiseks veel märgatavalt oma kulusid kärpida.

Maailma parimaks lennufirmaks peab Morgan Stanley Singapore Airi, mille käsutuses on keskmiselt vaid 6,2 aasta vanune lennukipark ja ümberringi Aasia kiiresti kasvav turg. DI-DN