• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas majandustulemusi peaks rohkem avalikustama?

    Reeglina pooldan ma ikka seda, et ettevõtte kohta oleks piisavalt informatsiooni avalikustatud.
    Kui teha mõne firmaga koostööd, peab tema tausta teadma. Teadasaamiseks on muidugi mitmesuguseid võimalusi, alates järelepärimistest ja lõpetades lihtsalt küsitlemisega, aga parem oleks, kui firmajuhid oleksid ise avameelsemad. See hoiaks ära edaspidiseid tarbetuid ja tülikaid uuringuid ning kahtlustusi.
    Paljud põhjendavad oma majandustulemuste mahasalgamist sellega, et kuritegelik maailm, maksuamet või konkurendid saavad liiga palju teada. See pole aga mingi tõsiseltvõetav põhjendus.
    Mina pole senini tunnetanud ega ka minu tutvusringkonnas olevad ettevõtjad pole kurtnud, et firma andmete avaldamisele järgneksid mingisugused äri takistavad probleemid.
    Firmajuhid peaksid oma ettevõtete majandustulemusi avalikustama maksimaalselt. Pole mingisugust reaalset põhjust, miks ei peaks seda tegema. Ma ei näe ühtegi muud saladust peale selle, mis puudutab konkreetsete isikute palganumbreid.
    Kõik ülejäänu, mis on seotud põhikapitali, käivete, kasumitega jne on minu silmis avalik informatsioon, mida pole mõtet kellegi eest peita.
    Ettevõtte juht, kes kipub oma majandustulemusi varjama, teeb seda minu arvates enamikul puhkudel lihtsalt lollusest.
    Kui pole võimalik saada firmade majandustulemuste kohta andmeid, siis ei saa ma näiteks nendega ka lepinguid sõlmida, kuna äri põhineb ikkagi vastastikusel usaldusel. Majandusandmed peaksid igal juhul olema suuremas osas partnerile kättesaadavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: toidu kallinemisest, rekordilisest palgakasvust ja Ferraridest
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.
Cleveron jaguneb kaheks Täiendatud Arno Küti kommentaariga
Cleveroni juhatus ja nõukogu esitasid aktsionäride koosolekule kinnitamiseks ettevõtte jagunemiskava, mille kohaselt jaguneb Cleveron kaheks. Cleveroni asutaja Arno Kütt võtab eraldunud ärisuuna enda vedada.
Cleveroni juhatus ja nõukogu esitasid aktsionäride koosolekule kinnitamiseks ettevõtte jagunemiskava, mille kohaselt jaguneb Cleveron kaheks. Cleveroni asutaja Arno Kütt võtab eraldunud ärisuuna enda vedada.