• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 28.11.96, 00:00

Kas majandustulemusi peaks rohkem avalikustama?

Reeglina pooldan ma ikka seda, et ettevõtte kohta oleks piisavalt informatsiooni avalikustatud.
Kui teha mõne firmaga koostööd, peab tema tausta teadma. Teadasaamiseks on muidugi mitmesuguseid võimalusi, alates järelepärimistest ja lõpetades lihtsalt küsitlemisega, aga parem oleks, kui firmajuhid oleksid ise avameelsemad. See hoiaks ära edaspidiseid tarbetuid ja tülikaid uuringuid ning kahtlustusi.
Paljud põhjendavad oma majandustulemuste mahasalgamist sellega, et kuritegelik maailm, maksuamet või konkurendid saavad liiga palju teada. See pole aga mingi tõsiseltvõetav põhjendus.
Mina pole senini tunnetanud ega ka minu tutvusringkonnas olevad ettevõtjad pole kurtnud, et firma andmete avaldamisele järgneksid mingisugused äri takistavad probleemid.
Firmajuhid peaksid oma ettevõtete majandustulemusi avalikustama maksimaalselt. Pole mingisugust reaalset põhjust, miks ei peaks seda tegema. Ma ei näe ühtegi muud saladust peale selle, mis puudutab konkreetsete isikute palganumbreid.
Kõik ülejäänu, mis on seotud põhikapitali, käivete, kasumitega jne on minu silmis avalik informatsioon, mida pole mõtet kellegi eest peita.
Ettevõtte juht, kes kipub oma majandustulemusi varjama, teeb seda minu arvates enamikul puhkudel lihtsalt lollusest.
Kui pole võimalik saada firmade majandustulemuste kohta andmeid, siis ei saa ma näiteks nendega ka lepinguid sõlmida, kuna äri põhineb ikkagi vastastikusel usaldusel. Majandusandmed peaksid igal juhul olema suuremas osas partnerile kättesaadavad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele