Uudised
27. november 1996 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lühiuudised

Seose ASi Moygashel Eesti likvideerimisega koondati 15. novembril päevapealt 87 Mõisaküla ja Kilingi-Nõmme kudumisvabriku töötajat. Tootmise likvideerimise põhjus on vähene nõudlus maailmaturul linaste toodete järele.

Põhja-Iirimaal XVIII sajandil asutatud firma Moygashel ostis Mõisaküla linavabriku 1. oktoobril 1994, seal valmistati ülerõivaste ja rõivaste jaoks mõeldud linast ja poollinast riiet, kirjutab ajaleht Sakala.

Möödunud aasta oktoobris saadeti linavabriku töötajad kolmeks kuuks sundpuhkusele, selle aasta algul pikendati sundpuhkust veel kolmeks kuuks.

Sakala andmetel pannakse pärast Moygashel Eesti likvideerimist Mõisaküla ja Kilingi-Nõmme kudumisvabrik müüki. ETA

Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt suureneb tarbijahinnaindeks (THI) novembris 1,3 kuni 1,8 protsendi võrra.

Toidukaupade osas prognoosib ministeerium 2,5--3- ning tööstuskaupade osas 1--1,5protsendilist hinnatõusu. Teenuste hinnad novembris oluliselt ei muutu, ütles ministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Aili Ohlau.

Tarbijahinnaindeksi suurenemist toidukaupade osas põhjustavad rahandusministeeriumi andmeil peamiselt loomakasvatussaaduste, puuviljade ning importköögiviljade kallinemine.

Ahelindeksina arvutatuna suurenes THI jaanuarist oktoobrini 13,5 protsenti. BNS

Ühe Eesti suurema tekstiilitööstusettevõtte, ASi Klementi üheksa kuu käive oli 61,3 miljonit ning kasum 2,13 miljonit krooni.

Klementi aktsia noteerimist on alustanud Talinvest ning Tallinna Pank, mis on 100kroonise aktsia ostunoteeringuteks märkinud vastavalt 80 ja 85 krooni.

Müüginoteeringuid väärtpaberivahendajad ei teatanud.

AS Klementi nõukogu esimees Ardo Kamratov ütles, et aastakäibeks planeerib firma pisut alla 90 miljoni ja kasumiks ligikaudu neli miljonit krooni. BNS

Riigikogu menetluses olev tuleva aasta riigieelarve projekt sai jätkuvaks teiseks lugemiseks sadakond parandusettepanekut.

Rahanduskomisjoni esindaja ütles eile, et komisjonile tähtajaks saabunud sadakond muudatust on veel läbi vaatamata. Ta märkis, et komisjon võtab oma seisukoha täna hommikul erakorralisel koosolekul.

Seni on riigieelarve kaks korda katkestatud teisele lugemisele esitatud ühel korral 120 ja teisel 138 muudatusettepanekut.

Riigikogu katkestas eelmisel nädalal rahanduskomisjoni vastuseisule vaatamata teist korda tuleva aasta riigieelarve eelnõu teise lugemise.

Eelarveprojekti muudatused pidid rahanduskomisjonile laekuma kolmapäevaks. Kolmandal lugemisel saavad eelnõule parandusi teha vaid fraktsioonid ja komisjonid, mitte üksikud riigikogu liikmed.

Riigieelarve projekti teine lugemine jätkub nädala pärast. Eelarve maht kasvab valitsuse esitatud eelnõu kohaselt tänavuse 13,5 miljardi krooniga võrreldes 11 protsenti. BNS

Eesti Näitused prognoosib selle aasta puhaskasumiks üle 6,5 miljoni ning järgmise aasta kasumiks 13--15 miljonit krooni, ütles firma rahandusdirektor Helle Kallas. Varem ennustas ettevõte selle aasta kasumiks 6 mln kr.

Kasumi suurenemise põhjustena nimetas Kallas ka näitusepinna suurenemist, näitusepaviljonide täitumust ja teenuste mahu kasvu. BNS

EVEA Panga kinnine aktsiaemissioon lõppes 3,5kordse ülemärkimisega, ütles panga infoosakonna juhataja Gennadi Gramberg.

Grambergi sõnul oli aktsiaemissiooni kogumaht viis miljonit krooni. Ta märkis, et ülemärkimise tulemusena emissiooni mahtu ei suurendata.

Gramberg ütles, et panga aktsiaid ei märkinud panga tuumikinvestor, Shveitsi investeerimisfirma Belesta Group, kellele kuulus 40 protsenti aktsiatest. Tema sõnul märkisid aktsiaid peamiselt eraettevõtted ning ka eraisikud. BNS

Eesti erastamisagentuuri (EEA) nõukogu soovib valitsuselt erastamisprogrammi esitamise tähtaja pikendamist kuni 15. detsembrini.

Nõukogu esimees Andres Lipstok ütles, et korra järgi oleks agentuur pidanud erastamisprogrammi esitama valitsusele 1. detsembriks.

EEA loodab, et enne erastamisprogrammi esitamist valitsusele võtab riigikogu tuleval kolmapäeval teisel lugemisel vastu erastamisseaduse muutmise seaduse, ütles Lipstok. Pole mõtet enne esitada erastamisprogrammi, kui selle aluseks olev erastamisseadus on muudetud, lisas ta.

Seaduse muudatustest on Lipstoki sõnul olulisemad kaheetepailise pakkumise sätestamine ning erastamisagentuurile õiguse ja võimaluse andmine erastamisnimekirja kinnitamiseks. BNS

Eesti erastamisagentuur (EEA) otsustab haruldasi metalle tootva RAS Silmeti erastaja hiljemalt jaanuari algul.

EEA peadirektor Väino Sarnet ütles, et Silmeti erastamisotsuse langetamine sõltub muu hulgas sellest, millal agentuur jõuab materjalid nõukogule ette valmistada.

Erastamisagentuur kuulutas Silmeti 66 protsendi aktsiate kaheetapilise erastamiskonkursi välja juuni alguses.

Konkursi teise vooru jõudsid AS Magnum Grupi ja väliseestlase Toomas Waldini ühispakkumus ning ühe Vene kapitalil põhineva konsortsiumi pakkumus. BNS

Lisaks eilse Äripäeva (nr 213) artiklis «Karksis toodetakse pastöriseerimata õlut» tutvustatud ASile Karme toodab pastööriseerimata õlut ka AS Nigula Õlu. ÄP