Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omandist ja nälgimisest
Näljastreik protesti väljendusena on Eestis taas ausse tõusmas. Alles lõpetas dieedi Kreenholmi ametiühingujuht. Nädalapäevad tagasi helistas mulle aga üks kinnisvaramaakler, kes teatas, et alustab talle kuuluva omandi probleemide lahendamiseks näljastreiki. Mis viis noore mehe niikaugele, et ta pidi sellist äärmuslikku vahendit kasutama?
Maakleri kinnitusel on tema vara valekaebuse alusel arestitud. Nimelt ostis ta pangalaenu abil Tallinna kesklinna korteri, et sinna büroopinnad ehitada. Kahjuks elasid korteris kolm peret juba eelnevalt sees. Ei jäänudki uuel omanikul muud üle, kui asukad ühes nende asjadega välja tõsta. Sellest väljatõstmisest probleemid algasidki. Üks asukaist esitas kohtule hagi, et väidetavalt ebaseadusliku väljatõstmise käigus on mõned tema seitsmest asjast kaduma läinud. Kahjutasuks nõudis proua viis miljonit krooni.
Hagi nõude tagamiseks korter arestiti. Nüüd peab maakler oma korteri eest maksma iga kuu üüri, lisaks tasuma pangalaenu. Samas ei saa ta oma vara kasutada. Maakleri sõnul läheb see kõik talle igal päeval maksma 680 krooni.
Küsimuse võiks muidugi kohtu kaudu ära lahendada. Maakler aga kurdab, et eelpool nimetatud proua keeldub ülekuulamisele ilmumast. Tekib nõiaring. Kriminaalasi on algatatud, seda menetleda aga ühe osapoole puudumisel ei saa ja nii pikendatakse muudkui uurimist. Maakler teab kinnitada, et tema omandivaidlus ei ole Eestis ainulaadne.
Asja kiirendamiseks otsustaski ta näljastreiki alustada. Küsitav muidugi, kas üks omandivaidlus näljastreigi tõttu kiiremini lahenema hakkab. Ehk on targem õigusrikkumise korral anda asi kohtusse. Kohtu veskid jahvatavad küll aeglaselt, aga tulemus on kindlam.