• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ümberregistreerimine eraisikust ettevõtjaks

    1990. aastate esimesel poolele soetas nii mõnigi ettevõtlik inimene endale nn «riiuliaktsialeti», täpsemalt öeldes viimase aktsiaid.
    Üle poolte ettevõtteregisris registreeritud aktsiaseltside aktsiatest kuulub sajaprotsendiliselt ühele eraisikule. Ettevõtjaid, eriti kes elavad maapiirkondades ja neid, kelle ettevõtte käive lubab ainult äraelamist, kummitab piiratud vastutusega äriühingutele (aktsiaseltsidele ja osaühingutele) kehtestatud miinimumkapitali määr.
    Väikeettevõtlusest saadav tulu kulub pea sajaprotsendiliselt kauplemisega tegeleva ettevõtja enda palgaks ja uute müügiks mõeldud kaupade soetamiseks. Osaühingutele üleminekuperioodil (1. septembrist 1995 kuni 1. septembrini 1999) kehtestatud 10 000kroonine kapitalinõue tundub ületamatu barjäärina.
    Nii paljudki maapiirkondadest pärit ettevõtlikud inimesed on kaalunud äripidamise lõpetamist.
    Kuid kas selleks on põhjust, kui äriseadustiku § 510 annab eraisikule, aktsiaseltsi või osaühingu 100% aktsiate või osade ainuomanikule, võimaluse kujundada ettevõte ümber eraisikust ettevõtjaks. Eraisikust ettevõtja vormi soovitaks neile, kellele äritegevuse risk seda lubab. Arvestada tuleb, et nüüd tuleb vastutada oma kohustuste täitmise eest kogu isikliku varaga. Kuidas ettevõtet ümber kujundada
    Aktsiaseltsi või osaühingu ainuaktsionäri või -osaniku ümberkujundamisotsusega sätestatakse:
    -- eraisikust ettevõtte ärinimi (ta võib kasutada ASi või OÜ ärinime, järgides äriseadustiku § 8 nõudeid. Nii näiteks võib endise OÜ Alpha Centauri uue ametliku nimena kasutada Tony Jõe ettevõte Alpha Centauri, st nimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime);
    -- ettevõtte asukoht;
    -- ASi või OÜ õiguste ja kohustuste üleminek eraisikust ettevõtjale;
    -- ümberkujundamise tagajärjed endistele töötajatele (reeglina loetakse nad eraisikust ettevõtja töötajateks).
    Äriseadustik ei sätesta, mis saab aktsia- või osakapitalist. Loogiline oleks selle tagastamine aktsionärile või osanikule.
    Eraisik kantakse äriregistrisse notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Nagu teiste ettevõtlusvormide ümberkujundamisel tuleb avaldusele lisada ümberkujundamisotsus ja raamatupidamisbilanss -- avalduse esitamise päeva ja bilansipäeva vahe ei tohi ületada kaheksat kuud.
    NB! Seaduseandjad on äriseadustikku kirjutanud, et bilanss ei tohi olla koostatud varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist.
    Enamik bilansse koostatakse järgneva majandusaasta esimese kvartali lõpuks ja seadus sätestab nende maksu- ja statistikaametile esitamise juunikuu lõpuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Pangajuhid avaldasid kasvuplaani: rahvusvaheline turg, kaubandus ja krüpto
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Tarbijate ostujõu toetamine on tähtis, aga ärisektor ootab nüüd gaasisoodustust
Inimeste ostujõu, tarbimiskindluse ja raske talve üleelamise toetamine oli valitsuse poolt õige otsus, leidsid nii gaasiintensiivse toidutootmissektori kui gaasimüüjate esindajad. Elektrisoodustust ettevõtetele peetakse pigem kosmeetiliseks abivahendiks.
Inimeste ostujõu, tarbimiskindluse ja raske talve üleelamise toetamine oli valitsuse poolt õige otsus, leidsid nii gaasiintensiivse toidutootmissektori kui gaasimüüjate esindajad. Elektrisoodustust ettevõtetele peetakse pigem kosmeetiliseks abivahendiks.