Ümberregistreerimine eraisikust ettevõtjaks

1990. aastate esimesel poolele soetas nii mõnigi ettevõtlik inimene endale nn «riiuliaktsialeti», täpsemalt öeldes viimase aktsiaid.

Üle poolte ettevõtteregisris registreeritud aktsiaseltside aktsiatest kuulub sajaprotsendiliselt ühele eraisikule. Ettevõtjaid, eriti kes elavad maapiirkondades ja neid, kelle ettevõtte käive lubab ainult äraelamist, kummitab piiratud vastutusega äriühingutele (aktsiaseltsidele ja osaühingutele) kehtestatud miinimumkapitali määr.

Väikeettevõtlusest saadav tulu kulub pea sajaprotsendiliselt kauplemisega tegeleva ettevõtja enda palgaks ja uute müügiks mõeldud kaupade soetamiseks. Osaühingutele üleminekuperioodil (1. septembrist 1995 kuni 1. septembrini 1999) kehtestatud 10 000kroonine kapitalinõue tundub ületamatu barjäärina.

Nii paljudki maapiirkondadest pärit ettevõtlikud inimesed on kaalunud äripidamise lõpetamist.

Kuid kas selleks on põhjust, kui äriseadustiku § 510 annab eraisikule, aktsiaseltsi või osaühingu 100% aktsiate või osade ainuomanikule, võimaluse kujundada ettevõte ümber eraisikust ettevõtjaks. Eraisikust ettevõtja vormi soovitaks neile, kellele äritegevuse risk seda lubab. Arvestada tuleb, et nüüd tuleb vastutada oma kohustuste täitmise eest kogu isikliku varaga. Kuidas ettevõtet ümber kujundada

Aktsiaseltsi või osaühingu ainuaktsionäri või -osaniku ümberkujundamisotsusega sätestatakse:

-- eraisikust ettevõtte ärinimi (ta võib kasutada ASi või OÜ ärinime, järgides äriseadustiku § 8 nõudeid. Nii näiteks võib endise OÜ Alpha Centauri uue ametliku nimena kasutada Tony Jõe ettevõte Alpha Centauri, st nimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime);

-- ettevõtte asukoht;

-- ASi või OÜ õiguste ja kohustuste üleminek eraisikust ettevõtjale;

-- ümberkujundamise tagajärjed endistele töötajatele (reeglina loetakse nad eraisikust ettevõtja töötajateks).

Äriseadustik ei sätesta, mis saab aktsia- või osakapitalist. Loogiline oleks selle tagastamine aktsionärile või osanikule.

Eraisik kantakse äriregistrisse notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Nagu teiste ettevõtlusvormide ümberkujundamisel tuleb avaldusele lisada ümberkujundamisotsus ja raamatupidamisbilanss -- avalduse esitamise päeva ja bilansipäeva vahe ei tohi ületada kaheksat kuud.

NB! Seaduseandjad on äriseadustikku kirjutanud, et bilanss ei tohi olla koostatud varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist.

Enamik bilansse koostatakse järgneva majandusaasta esimese kvartali lõpuks ja seadus sätestab nende maksu- ja statistikaametile esitamise juunikuu lõpuks.