- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Natsid maksid Rootsile röövkullaga
Nagu Shveits, oli ka Rootsi Teise ilmasõja ajal ametlikult neutraalne riik. Kuid värskelt avanenud arhiivid heidavad uut valgust Rootsi sõjaaegsele poliitikale ja võivad üksjagu muuta rootslaste rahvuslikku enesehinnangut.
Arhiiviandmed kinnitavad, et Rootsi aitas aktiivselt Saksamaal kasutada okupeeritud maadest röövitud kulda ja väärtpabereid. Kulla ülekannete eest kandis hoolt Rootsi riigipank, kes kasutas alibina Shveitsi panku, kus sakslased kandsid kulla rootslaste kontodele.
Rootslased tulid Teisest ilmasõjast välja majanduslikult tugevamana, olles muu hulgas kasu lõiganud natsi-Saksamaaga äri ajamisest.
Teada on, et Rootsi tegi pärast sõda kaks tagasimakset.
1946. a oli Rootsi keskpank sunnitud oma kontolt Shveitsi pangas tagastama Belgia keskpangale üle 7 tonni kulda, mille nüüdne väärtus on 997 mln Eesti krooni ja mille sakslased olid Belgiast röövinud. Rootsi nõustus tagastamisega pärast kuus nädalat kestnud läbirääkimisi.
Belgia järel esitas Rootsile nõude Holland. Holland nõudis tagasi 722 kullakangi. Lõpuks nõustus Rootsi 1954. aastal tagastama 500 kullakangi ehk kuus tonni kulda, mille tänapäevane väärtus on 711 miljonit Eesti krooni.
Praegusel ajal ulatuvad Rootsi kullavarud 188 tonnini. Nüüd ongi suurimaks küsimärgiks see, kas selle hulgas on veel sõja ajast pärit kulda, mille päritolu on võimalik tõestada.
Rootsi majanduses ja rahanduses on mõjuvõimsaim positsioon perekond Wallenbergidel, kelle üks esindaja Raoul Wallenberg aitas mäletatavasti sõja ajal kaasa Ungari juutide põgenemisele ja kelle saatuse jäljed kustuvad Venemaa avarustel.
1989. aastal kirjutasid hollandi ajaloolased raamatu Rootsist Teises ilmasõjas, kus pearõhk oli Jacob ja Marcus Wallenbergi ärisidemetel Saksamaaga. Näiteks ostis Saksamaa Rootsist 35 miljonit tonni rauamaaki ja firma SKF tarnis Saksamaale kuullaagreid.
Raamatu ilmumise ajal vaikiti see maha, kuid nüüd on ajad muutunud ja tärkavad küsimused ootavad vastust. Kunagine diplomaat ja nüüdne ajaloouurija Sven Fredrik Hedin ütleb, et saladuse võti peitub Wallenbergide perekonna ja Enskilda Bankeni kaunis residentsis, mis asub Djurgårdenis. Majas, kus elab Rootsi majanduse mõjuvõimsaim mees Peter Wallenberg ja kus korraldatakse suurejoonelisi vastuvõtte, on keldrivõlvide all peidus Wallenbergide arhiiv, kus on andmed ka Rootsi tolle hämara ajalooperioodi kohta. DN
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele