• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Natsid maksid Rootsile röövkullaga

    Nagu Shveits, oli ka Rootsi Teise ilmasõja ajal ametlikult neutraalne riik. Kuid värskelt avanenud arhiivid heidavad uut valgust Rootsi sõjaaegsele poliitikale ja võivad üksjagu muuta rootslaste rahvuslikku enesehinnangut.
    Arhiiviandmed kinnitavad, et Rootsi aitas aktiivselt Saksamaal kasutada okupeeritud maadest röövitud kulda ja väärtpabereid. Kulla ülekannete eest kandis hoolt Rootsi riigipank, kes kasutas alibina Shveitsi panku, kus sakslased kandsid kulla rootslaste kontodele.
    Rootslased tulid Teisest ilmasõjast välja majanduslikult tugevamana, olles muu hulgas kasu lõiganud natsi-Saksamaaga äri ajamisest.
    Teada on, et Rootsi tegi pärast sõda kaks tagasimakset.
    1946. a oli Rootsi keskpank sunnitud oma kontolt Shveitsi pangas tagastama Belgia keskpangale üle 7 tonni kulda, mille nüüdne väärtus on 997 mln Eesti krooni ja mille sakslased olid Belgiast röövinud. Rootsi nõustus tagastamisega pärast kuus nädalat kestnud läbirääkimisi.
    Belgia järel esitas Rootsile nõude Holland. Holland nõudis tagasi 722 kullakangi. Lõpuks nõustus Rootsi 1954. aastal tagastama 500 kullakangi ehk kuus tonni kulda, mille tänapäevane väärtus on 711 miljonit Eesti krooni.
    Praegusel ajal ulatuvad Rootsi kullavarud 188 tonnini. Nüüd ongi suurimaks küsimärgiks see, kas selle hulgas on veel sõja ajast pärit kulda, mille päritolu on võimalik tõestada.
    Rootsi majanduses ja rahanduses on mõjuvõimsaim positsioon perekond Wallenbergidel, kelle üks esindaja Raoul Wallenberg aitas mäletatavasti sõja ajal kaasa Ungari juutide põgenemisele ja kelle saatuse jäljed kustuvad Venemaa avarustel.
    1989. aastal kirjutasid hollandi ajaloolased raamatu Rootsist Teises ilmasõjas, kus pearõhk oli Jacob ja Marcus Wallenbergi ärisidemetel Saksamaaga. Näiteks ostis Saksamaa Rootsist 35 miljonit tonni rauamaaki ja firma SKF tarnis Saksamaale kuullaagreid.
    Raamatu ilmumise ajal vaikiti see maha, kuid nüüd on ajad muutunud ja tärkavad küsimused ootavad vastust. Kunagine diplomaat ja nüüdne ajaloouurija Sven Fredrik Hedin ütleb, et saladuse võti peitub Wallenbergide perekonna ja Enskilda Bankeni kaunis residentsis, mis asub Djurgårdenis. Majas, kus elab Rootsi majanduse mõjuvõimsaim mees Peter Wallenberg ja kus korraldatakse suurejoonelisi vastuvõtte, on keldrivõlvide all peidus Wallenbergide arhiiv, kus on andmed ka Rootsi tolle hämara ajalooperioodi kohta. DN
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Aasia turud kauplesid eri suundades Hiina majanduskasv 4%
Aasia aktsiaturud kauplesid esmaspäeval eri suundades, täna ilmusid ka Hiina jaemüüginumbrid, mis andsid aimu, kui suurt mõju avaldavad koroonaviiruse piirangud tarbimiskulutustele, mis pani Pekingi ka rahapoliitikat lõdvendama, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud kauplesid esmaspäeval eri suundades, täna ilmusid ka Hiina jaemüüginumbrid, mis andsid aimu, kui suurt mõju avaldavad koroonaviiruse piirangud tarbimiskulutustele, mis pani Pekingi ka rahapoliitikat lõdvendama, vahendab Reuters.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
„Kartke ja oodake halvimat“: häkkerid ründasid Ukraina riigi veebi