Teemanditurul toimus 96. aastal äge võimuvõitlus

Lõppev aasta on toonud palju pingeid toorteemantide kaevandamise ja kauplemisega seotud sfäärides. Suvel räägiti isegi võimalikust teemandisõjast. Teemanditurg on väga stabiilne turg, kus 60-80 protsenti kogu maailma toorteemantide müügist kontrollib korporatsiooni De Beers keskmüügiorganisatsioon ja uudised sellest majandusharust piirduvad tavaliselt kartelli kasumiaruannetega ja teemantide hinnatõusuga, mis toimub tavaliselt korra aasta-paari kohta.

Aasta algas teemandisündikaadile paljutõotavalt. 23. veebruaril kirjutati kartelli ja Venemaa rahandusministeeriumi vahel alla koostöömemorandumile, mille järgi Venemaa müüb umbes 94% oma eksporti minevatest toorteemantidest De Beersi kaudu. Kuna koostöömemorandum oli vaid raamleping, siis lubati juba märtsi alguses alla kirjutada detailsele kaubanduskokkuleppele. Tänaseni pole see aga õnnestunud.

Viimaste uudiste kohaselt teatas Venemaa rahandusminister A. Livshitsh, et Vene pool soovib veel kord üle vaadata lepingutingimused, ehk teiste sõnadega, kokkuleppe sõlmimine lükkub määramata ajaks edasi.

Juulis teatas De Beers toorteemantide hinnatõusust 3% võrra, ühekaraadiste ja suuremate teemantide hind tõusis koguni 7%. Taolise hinnatõusu tulemusena suurenes augustis järsult teemantide illegaalne eksport Venemaalt (80 miljoni dollari väärtuses teemante kuus). Antverpeni vabaturul suurenes ka Angoolast pärit teemantide hulk.

Maailma suurim teemandikaevandus, Austraalias asuv Argyle, ei pikendanud samuti lepingut keskmüügiorganisatsiooniga. Austraalia toodab umbes 35% kogu maailma teemantidest. Valdavalt on Austraalia teemantid madala kvaliteediga, nn india kvaliteet, hinnaga kuni mõnisada dollarit karaat, mistõttu rahalises väärtuses moodustavad need ainult 8% maailma kogutoodangust.

Argyle'i eemaldumine kartellist on loonud toorteemantide turul täiesti uue situatsiooni. Esmakordselt pärast 65 aastat ei ole ühel osal juveelse väärtusega toorteemantidel fikseeritud hindu, vaid need sõltuvad vabaturu nõudmisest-pakkumisest.

Aasta esimesel poolel paiskas De Beers suurel hulgal india kvaliteediga toorteemante oma sight'idele, lootuses sellega mõjutada Argyle'i müüma oma toodangut De Beersi kaudu. Austraallased läksid aga oma teed ja tulemuseks on turu üleküllastatus madalakvaliteediliste teemantidega. (Sight'id on keskmüügiorganisatsiooni poolt korraldatavad toorteemantide müügid, mis toimuvad 10 korda aastas ja müügikord on seal korraldatud taoliselt, et ostjal ei ole võimalik tingida partii suuruse, nomenklatuuri ega hinna üle. Tal on võimalik vaid kas partii osta või sellest loobuda.)

Loobunud kvaliteediskaala alumisest osast, püüab De Beers tugevamini oma kontrolli alla saada kõrgema väärtusega teemandid. See ei pruugi siiski õnnestuda. Näib, et lisaks Venemaale ei sõlmi sündikaadiga lepingut ka Angoola ja Kanada, mis tähendab pidevat kontrollimatut teemantide tarnimist vabaturule. Kontrolli säilitamiseks on De Beers sunnitud neid turult kokku ostma, mis liiga suure mahu puhul võib kontsernile üle jõu käia. 30. juuni seisuga oli De Beersil teemandivarusid 4,5 miljardi dollari eest.

Toorteemantide hinnatõus, mis oli seekord eelmistega võrreldes väga suur, mõjus shokina lihvimistööstusele ja briljandikaubandusele. Hinnatõusu tõttu kahanesid lihvimistööstuse kasumimarginaalid ja lihvimine, mida üldiselt peetakse kogu teemaditööstuse ahela üheks kasumlikumaks lüliks, võib paljudele firmadele osutuda isegi kahjumit toovaks.

Nukker on seis ka hulgimüüjate seas. Viimaste aastate areneval turul, KaguAasias, on läbimüük viimaste kuudega kahanenud, sest Jaapani majandusel ei ole kõige paremad päevad ja briljanditurg on küllastunud. Situatsioon on parem USAs, kus läbimüük on alates novembrist näidanud tõusutendentsi. Briljantide tänupühaaegne müügikäive oli 15% kõrgem kui 1995. aastal. Siiski ennustatakse, et 1997. aasta kujuneb teemanditööstuses komplitseerituks.