Maksebilanss negatiivne

Peaministri nõunik Ardo Hansson ütles, et maksebilansi negatiivse saldoga on käivitunud rahakomitee põhimõte, mille järgi aeglustab negatiivne maksebilanss kroonide emiteerimist, vähendab rahamassi juurdekasvu ja aitab niiviisi inflatsiooni vähendada.

Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaani Alari Purju sõnul annab negatiivne maksebilanss märku sellest, et kroon on muutunud kallimaks. Tema ütlusel on krooni ostujõud suurem, mistõttu import suureneb ja eksport vähe-neb.

«Samas ei saa ühe kvartali näitajate põhjal ulatuslikke järeldusi ja üldistusi teha,» lisas ta.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaja Kell ütles, et 14,6 miljoni kroonine maksebilansi puudujääk ei ole märkimist väärt.

Kella sõnutsi mõjutas maksebilanssi asjaolu, et Eestis osteti üles valitsussektori kohustused 530,3 miljoni krooni ulatuses. Eri allikate hinnangul on tegemist Iisraeli relvatehingu võlakirjadega.

Hanssoni sõnul on rahamassi juurdekasvu vähenemisega oodata intressimäärade tõusmist.

Laenuvõtjate olukord muutub raskemaks ja halbade laenude osakaal pankades võib hakata kasvama, see omakorda võib hakata vähendama pankade puhastulusid, lisas ta.

Seoses intressimäärade suurenemisega kehveneb Hanssoni sõnul nende ettevõtete majanduslik olukord, mis on tegevuse üles ehitanud suurtele laenudele ja lootusele, et inflatsioon on jätkuvalt kõrge. Hanssoni sõnul on edaspidi tervitatav, kui ettevõtted jõuavad börsile ja finantseerivad kasvu aktsiakapitali laiendamise näol.

Seoses rahamassi vähenemisega tõusevad ka hoiustajate intressid ja aktsiate ostu kõrval avaneb võimalus hoida raha hoiukontodel nii, et see säilitab oma väärtuse, rääkis Hansson.

Alari Purju sõnul ei pea maksebilanss olema ilmtingimata tasakaalus. Investeeringud peaksid hakkama suurendama eksporti, ent praeguses olukorras pole investeeringutele pandud lootused end õigustanud, rääkis Purju.