Mullu ületas kahe Eesti investeerimisfondi tootlus 200 protsenti, neist suurim oli see veebruaris tegutsemist alustanud Talinvesti aktsiafondil.
EstIB-Talinvest Asset Managemendi hallatava Talinvesti aktsiafondi tootlus oli eelmisel aastal 254,7 protsenti. Fondi maht tõusis aasta lõpuks 48,8 miljoni kroonini.
Tootluse suuruselt teine oli mullu Suurerastamise investeerimisfond (SEIF) 214,6 protsendiga. Hoiupanga Aktivajuhtimise ASi hallatava fondi maht kasvas aastaga 18,5 miljonit krooni 25,1 miljoni kroonini. BNS
Eesti erastamisagentuuri (EEA) nõukogu kinnitab täna erastamisnimekirja tänavuseks aastaks.
EEA peadirektor Väino Sarnet on varem öelnud, et erastamisnimekirjades on veel alla saja ettevõtte, üksikuid varasid ja hooneid ning renditud varasid, mille müügi EEA kavatseb tänavu lõpule viia.
Tähtsamatest ettevõtetest on Sarnet nimetanud Eesti Metalliekspordi (EMEX), Silmeti ja Kiviteri erastamist.
Vähemusaktsiatest plaanib EEA Sarneti sõnul Eesti Gaasi riigile kuuluvate aktsiate müüki. EEA plaanib müüa ka Edelaraudtee, Eesti Merelaevanduse aktsiad ja Eesti Kütuse koos võlgadega. BNS
Valitsus töötab nädala jooksul välja tulumaksuseaduse muudatuse, mis peaks soodustama mittetulundusühingute spondeerimist.
Seaduse muutmise eelnõu esitasid riigikogu Isamaaliidu ja Parempoolsete saadikurühma nimel Vootele Hansen ja Toivo Jürgenson.
Peaminister Tiit Vähi ütles eile ajakirjanikele, et valitsus nõustus põhimõtteliselt seaduse muutmisega, kuid istungil tekkis hulk täiendavaid ettepanekuid. BNS
Kultuuriministeeriumi komisjon andis eile ringhäälinguloa teleprogrammi edastamiseks endisel Tipp TV kanalil Eesti Sõltumatule Televisioonile.
Eesti Sõltumatu Televisioon edastab praegu teleprogrammi TV1 kanalil. TV1 konkurent TV Com, kes soovis Tipp TV kanalil edastada venekeelset programmi, jäi ringhäälinguloast ilma.
TV1 peatoimetaja Oleg Sõnajalg ütles, et põhilised investeeringud uue teleprogrammi käivitamiseks on tehtud ning vajalik tehnika ostetud. Sõnajalg lisas, et alates järgmisest nädalast hakkab TV1 edastama ka venekeelseid uudiseid. BNS
Valitsuse määruse kohaselt ei muutu tänavu oluliselt riigieelarvest finantseeritavate asutuste töötajate töö tasustamise kord.
Rahandusminister Mart Opmann ütles ajakirjanikele, et eile kinnitatud kord ei erine põhimõtteliselt varasemast. Eelmisel aastal vastu võetud palgaastmestikku puudutavatest seadustest lähtuvalt on selles mõned muudatused.
Riigieelarves suurenes palkadele määratud summa eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 10 protsenti.
Rahandusminister märkis, et ka lisatasusid arvestades peab asutus määruse kohaselt lähtuma kinnitatud palgafondist. BNS
Hoiupank ja Hansapank korraldavad jaanuaris Tallinna Sadama ja Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni ME (TVKME) kommertspaberite emissiooni.
Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni ME toob täna turule kolmekuulised kommertspaberid mahus 40 miljonit krooni intressiga 8,97 protsenti.
Tallinna Sadam emiteerib 14. jaanuaril kolmekuulised kommertspaberid mahus 20 miljonit krooni, intress on 8,32 protsenti. BNS
Arvutifirma Pennu Computer Technology prognoosib ettevõtte tänavuse esimese poolaasta netokäibeks 104 miljonit ning puhaskasumiks 3,5 miljonit krooni.
Pennu nõukogu juhataja Alo Koop teatas börsile, et poolaasta prognoosi koostamisel võttis firma arvesse eelnevate aastate arengustatistikat vastavalt sessoonsusele, arvutustehnika turu arengut Eestis ning turupotsentsiaali Baltimaades ning Soomes.
Pennu avaldab Koobi sõnul 1996. aasta teise poolaasta kasumi ning bilansi jaanuari teisel poolel. BNS
Innovatsioonipank lõpetas möödunud aasta nelja miljoni kroonise kasumi ja 230 miljoni kroonise bilansimahuga.
Innovatsioonipanga bilansimaht kahanes detsembris ligikaudu 0,9 miljoni krooni võrra 230,374 miljoni kroonini.
Innovatsioonipanga klientide hoiused pangas moodustasid detsembri lõpul 157,843 miljonit krooni, kasvades kuu jooksul 13,4 miljoni krooni võrra.
Panga omakapital oli detsembri lõpul 72,531 miljonit krooni. Panga aruandeaasta kasum oli 4,268 mln kr. BNS
ERA Panga eelmise aasta aruandeperioodi kasum oli 6,537 miljonit ning bilansimaht 562,7 miljonit krooni.
Detsembris ERA Panga bilansimahu kasv aeglustus, moodustades 13,4 miljonit krooni ehk 2,44 protsenti.
Aastaga on panga bilansimaht kasvanud 2,2 korda, kuna aasta tagasi oli ERA Panga bilansimaht 257,1 miljonit krooni.
Bilansimahu nii suure kasvu peapõhjuseks on panga teatel klientide hoiuste suurenemine 150 miljonilt kroonilt 1995. aasta lõpus 331,6 miljoni kroonini. BNS
EVEA Panga aruandeperioodi kasum kasvas detsembris 1,275 miljoni krooni võrra, millega kujunes panga eelmise aasta brutokasumiks 10,431 miljonit krooni. Aruandeperioodi arvestuslik netokasum oli 7,719 miljonit krooni.
EVEA Panga bilansimaht kasvas detsembris 18,8 miljoni krooni võrra 390,258 miljoni kroonini.
Panga võlgnevus klientidele oli detsembri lõpus 290,321 miljonit krooni, kasvades eelneva perioodi tulemustega võrreldes 39,604 miljoni krooni võrra. BNS
INKO Balti pank lõpetas esialgseil andmeil möödunud aasta 657 000kroonise kahjumiga, panga eelmiste aastate jaotamata kahjum ulatub 4,997 miljoni kroonini.
Veel novembri lõpul oli INKO Balti panga jooksva aasta kasum 200 000 krooni.
INKO Balti panga bilansimaht oli detsembri lõpu seisuga 146,382 mln krooni. Detsembri jooksul kasvas panga bilanss 13 protsenti.
Detsembris korraldas INKO Balti pank omavahendite normatiivi täitmiseks aktsiaemissiooni kogumahus 15 miljonit krooni. BNS
Tallinna Pank ja AS Klementi sõlmisid reedel lepingu Klementi aktsiate noteerimise kohta Tallinna väärtpaberibörsi vabaturul.
Tallinna Pank teatas, et Klementi aktsiate noteerimine börsisüsteemis algab pärast seda, kui firma aktsiad on registreeritud väärtpaberiinspektsioonis ja väärtpaberite keskdepositooriumis ning börsi noteerimiskomisjon on andnud loa noteerimiseks.
Tallinna Pank alustas Klementi aktsiate noteerimist börsivälisel turul möödunud aasta lõpul. BNS
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.