13 jaanuar 1997

Ühispank pani väärtpaberituru keema

1997. aasta esimene täispikk töönädal, kujunes väärtpaberiturul selliseks, millele varasemast ajast võrdset võimatu leida. Ilmselt purustati kõik võimalikud rekordid: väärtpaberituru nädalakäive -- 485,95 mln kr (senine rekord 297,86 mln kr), Tallinna börsi ja börsisüsteemi nädalakäive -- 403,97 mln kr (246,61 mln kr), börsisüsteemi päevakäive -- 93,25 mln kr neljapäeval, nädalaga registreeriti rekordiline arv tehinguid -- 3260 turusisest tehingut (1915 tehingut), uuele rekordtasemele tõusid kõik arvutatavad indeksid, uue hinnarekordi püstitasid eelmisel nädalal kõik börsisüsteemis kaubeldavad aktsiad jne.

Tõuke hinnaralli käivitumiseks andis Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga ühinemisotsus. Esmaspäeva hommikul börsi avanedes lendas Ühispanga aktsia paarikümne minutiga reede õhtuselt 35--36 kroonilt 55--57 kroonile. Seejärel turg mõnevõrra rahunes ja aktsia stabiliseerus paar krooni alla 50 kr taset.

Ülikiire hinnatõus pakkus võimaluse teenida suurt kasumit ja suur raha tekitab tavaliselt ikka palju paksu verd ja pahandust. Eestis puhkes Ühispanga aktsiaga seotult esimene tõsisem insider-trading'u skandaal. Nimelt hakkas turul levima kuuldus kõrgete riigiametnike suurtest aktsiaostudest pärast Ühispanga ja PEPi liitmise heakskiitmist. Väärpaberiinspektsioon asus asja uurima ja kui selle juhil Vahur Lokil peaks tõepoolest õnnestuma midagi tõestada, on oodata ärevaid aegu ja seda mitte ainult väärtpaberiturul.

Kuigi hinnaralli vallandaja oli Ühispank, ei olnud ta eelmise nädala sugugi edukaim, sest pärast tormilist esmaspäeva liikus Ühispanga aktsia õrnalt langeva trendiga ja lõpetas reedel 45,2 kroonil (esmaspäevane kõrgeim hind oli 57 kr). Suurima tõusu väärtpaberiturul tegi hoopis börsivälisel turul kaubeldav Klementi aktsia -- +103,5%, 203,48 kroonile. Kiire tõusu põhjusena võib välja pakkuda järgmise skeemi: turu olukorrast tingituna (kõik enamkaubeldavad aktsiad on viimasel ajal tugevasti tõusnud) hakkas üks osa investoreid otsima uusi potentsiaalseid aktsiaid, nii tekkis suurem huvi börsivälise turu suhtes. Kui tuli uudis Klementi aktsia börsile viimisest, pöörduti tagasi vana teooria juurde -- hind tõuseb börsile minnes. Ostuhuvi kasvas ja selle mõjul liikus aktsia hind kiirelt üles, sest turul nappis müüjaid.

Börsisüsteemi edukaim oli vabaturul kaubeldav Kalevi aktsia -- nädalaga +39,04%, 926 kroonile. Neljapäeval tõusis Kalevi aktsia kõrgeim hind koguni 1050 kroonile. Kalevi aktsia kiiret tõusu ei toetanud ükski oluline uudis. Majandustulemused on lubatud teatada veebruari lõpus.

Hinnatõusu käivitava mehhanismina on siinjuures pakutud situatsiooni, kus kiire hinnatõus meelitab turule järjest uut raha, mis peab ära mahtuma endisesse aktsiate hulka. Selleks peavad aga aktsiate hinnad tõusma. Seega -- hinnad tõusevad, sest hinnad tõusevad.

Rekordiliselt suure nädalakäibega oli eelmisel nädalal enimkaubeldud Hansapanga aktsia (114,37 mln kr). Sulgemishind tõusis nädalaga 15,03%, 186 kroonile, kõrgeim hind fikseeriti rekordilisel 194,88 kroonil. Hansapank pole veel avaldanud 1996. aasta majandustulemusi. Lähiajal peaksid need saabuma ja ilmselt peitub just siin üks aktsiaturu lähema aja liikumise võtmetest.

Eelmise nädala esimesed neli päeva liikusid ÄP indeksid jõudsalt ülespoole. Reedel turg rahunes ja indeks tegi väikese languse (-0,23% 618,56 punktile). Järsku pööret langusele ei toimunud, mis annab põhjust uskuda, et praegu seda ei tulegi. Käesolev nädal peaks kõigi eelduste kohaselt tulema eelmisest rahulikum.

Hetkel kuum