Reklaam ETVs on kahjulik reklaamiturule Vastukaja 17. jaanuari Äripäevas ilmunud artiklile «Reklaam ETVs jääb alles».

Reklaamist Eesti Televisioonis on nii palju räägitud, et samade asjade pidev ülekordamine on juba piinlik. Kuid tulenevalt asjaolust, et ETV ärijuht Killandi selle teema Äripäevas taas üles tõstis, kordame veel kord üle vähemalt kõigile asjaosalistele teada olevad faktid.

Tänu suurimale levialale määrab riigile kuuluv ETV hinnataseme telereklaami turul ning see ei sõltu erakanalite hinnatasemest. Suurem levi, kallimad programmid ja sellest tulenev parem vaadatavus võimaldavad ETV reklaami hinna kõrgema taseme erakanalitega võrreldes.

Avalik-õigusliku ringhäälingu eetriaeg on rahvuslik rikkus, mille müügiga seonduv peab olema avalikkusele kättesaadav. Kaupa alla omahinna müües tekitatakse riigile majanduslikku kahju. Riikliku ettevõttena tegutseva ETV reklaamimüügi süsteem ei ole avalik ning ETV võib olla huvitatud erakanalite väljasuretamisest.

Eelarve kaudu saadavate vahendite tõttu on ETV reklaamitulust suhteliselt sõltumatu ning võib endale lubada ebaratsionaalset müüki ja raha ebaotstarbekat kasutamist, kuna ta on kindlustatud eelarvest saadava rahaga.

Rahvusvaheline audiitorfirma Ernst & Young on tuvastanud ETV poolt eetriaja müümise hinnakirja rikkumise. ETV müüs 250 000 krooni eest 1666 sekundit, mis 1995. aastal kehtinud ja sekundi hinnal baseeruva hinnakirja alusel teeb allahindluse protsendiks ligi 50, mitte 11, nagu nägi ette hinnakiri. (1995. aasta 10. jaanuari leping IP Multimedia Tallinna ASi ja ETV vahel.)

Seega ei ole eetriaja hindade võrdlemisel õige võtta aluseks hinnakirju, vaid konkreetsed lepingud konkreetsete allahindlustega. ETV hinnakirjadel on tendents aina suuremaid allahindlusi lubada ning tegelikku müüki varjata.

Näiteks 1995. aasta hinnakiri, kus 20protsendine allahindlus oli lubatud ühe miljoni kroonise summa pealt, ning 1996. aasta hinnakiri, kus 22protsendine allahindlus on lubatud juba 150 000kroonise summa pealt.

Suuremate tellimuste pealt on allahindluse ulatus jäänud kindlaks määramata, võimaldades müüa praktiliselt piiramatute ja reklaamiturul teadmatute allahindlustega. ETV-l on võimalik täita avalik-õiguslikku tellimust just nii suures ulatuses, nagu riigieelarvest on selleks vahendeid eraldatud. Ometi tahab ETV ärijuht hoida avalik-õiguslikku televisiooni sõltuvana reklaamiandjatest.

Reklaami kadumine ETVst ei mõjuta maksumaksjat ja rõõmustab televaatajat. Reklaam ETVs ei ole majanduslikult vajalik ETV avalik-õiguslikule programmile. Reklaam ETVs on kahjulik reklaamiturule. Seega jääb mulje, nagu vajaks reklaami vaid ETV juhtkond.