21 jaanuar 1997

Toiduainetetööstus euronormidega pigis

Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup ütles, et Eesti põllumajanduse ELi integreerimise maksumuse kohta on ministeeriumis tehtud vaid ligikaudseid arvestusi. Lisaks seadusandluse kooskõlla viimisele tuleks Eestil luua ka mitmeid kontrollinstitutsioone. Oopkaupi sõnul imestavad näiteks taani põllumajanduskonsultandid, miks me juba ei kehtesta Eesti tööstustele ELi nõudeid, neil on raske aru saada, et selleks puudub raha.

«Kui seadustik ja institutsioonid saavad ükskord valmis, siis kokkuvõttes laieneb vastutus lihatööstusele, kus kulutuste osatähtsus on 6--7 korda suurem,» märkis ta.

Lihatööstusettevõtetel seisab Oopkaupi ütlust mööda ees vajadus teha investeeringuid sellistesse valdkondadesse, mis tõstavad vaid valmistoodangu omahinda.

Näite ELi karmidest hügieeninõuetest tõi Oopkaup Taani nüüdisaegsemat lihatööstust aluseks võttes, kus kraanikausid töötavad fotosilmaga, külalisi lastakse tehasesse üksnes kummisäärikutes ja kilekitlites ja seda kõike tehakse selleks, et vältida nakkuste edasikandmist. «Puudub veel ainult respiraator, et oleks tagatud täielik steriilsus,» möönis ta.

ELi emissaride ettekirjutustes, mida seni Eesti lihatööstusele tehtud, on ka nõue katta aknad võrkudega, et linnud ei satuks tootmisruumidesse. Ettevõtetes peaks olema välistatud võimalus tõstukiga vastu seina sõita ning inimestele peavad olema piiretega eraldatud käigurajad, kuhu tõstukiga ligi ei pääse.

Lihaliidu tegevdirektor Helle Koppel ütles, et tänini pole otsustatud, milliseid Eesti lihatööstusettevõtteid tasub üldse ELi standardite kohaselt üles kõpitseda. Samas pidas ta selleks kuluvaid investeeringuid suuremaks kui 400 mln krooni. Eurosertifikaadi saamiseks võib lihakombinaatidel kuluda minimaalselt 3--4 aastat.

Lisaks lihatööstusettevõtetele tuleb euronormidega vastavusse viia ka piimatööstus, millel on praegu küll olemas ajutised sertifikaadid, kuid mis ei pruugi ELi kvaliteedinormidele vastata. «Kui keegi EList kontrollima tuleks, siis ta tõenäoliselt piimatööstusettevõtteid, eriti nende hügieenitaset, ei aktsepteeriks,» lausus ta.

Tallinna Piimatööstuse ASi peadirektori Oliver Kruuda sõnul on nende tööstuses alates 1995. aasta algusest ettevõtte euronormidega kooskõlla viimiseks investeeritud juba 65--67 miljonit krooni. Järgmise aasta lõpuks lisandub investeeringutena veel 40--60 miljonit krooni, mille tulemusel jõutakse 95% valmisolekuni ELi ekspordiks.

Hetkel kuum