- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aktsiaturg võitis vahepeal kaotatut tagasi
Eesti väärtpaberiturul pole vaatamata tehtud prognoosidele rahunemist märgata ja turg liigub närviliselt üles-alla. Möödunud nädala algul, kui langus hakkas peatuma, võis tõesti arvata, et turg on stabiliseerumas ja hinnad jäävad saavutatud tasemele kõikuma. Neljapäeval viis aga järsult kasvanud ostuhuvi hinnad kiiresti üles, nii et ÄP üldindeks tõusis päevaga 7,05%. Järgmisel päeval tõus aga peatus ja õhtul liikus turg juba õrnalt languse suunas.
Üksteisele kiirelt järgnenud tõusud-langused on muutnud investorid väga ettevaatlikuks (keegi ei taha maha magada uue tõusu algust, samas on veel värskelt meeles ülemöödunud nädala suur kukkumine). Neljapäevase kiire tõusu taga oli suure tõenäosusega vahepeal Lätis-Leedus kasumit lõiganud spekulatiivse raha Eesti turule tagasipöördumine. Börsi ja vabaturu päevakäibed püsisid pea kogu nädala stabiilselt 60 ja 70 mln kr vahel, vaid teisipäeval langes käive 34 mln kroonile. Börsisüsteemi nädalakäive oli 304 752 374,81 kr ehk ca 70 miljonit vähem kui ülemöödunud nädalal.
Börsisüsteemi konkurentsitult edukaim aktsia oli eelmisel nädalal Kalev aktsia -- nädalaga +45,54%, 1470 kroonile. Esimese aktsiana 1000 kr taseme ületanud Kalevi aktsia on uue taseme kindlalt omaks võtnud. Ühes tehingus tõusis aktsia hind koguni 1700 kroonile. Kalevi aktsia puhul on hetkel probleem tema vähene likviidsus, mis ongi aktsia hinna kiire tõusu põhjuseks. Kui jätta kõrvale kaks suurt ligi 4 mln kroonist tehingut, ulatus Kalevi aktsia möödunud nädala käive 32 tehingus vaid ca 1,3 mln kr. Kas Kalevi aktsia hinda võib põhjendatuks pidada, selgub täpsemalt veebruari teisel nädalal, kui ettevõtte juhtkond lubas teatada möödunud aasta täpsed majandustulemused. Kalevi peadirektori Tõnu Allika sõnul vastab kasum varem prognoositule (18 mln kr).
Käibelt enimkaubeldud oli taas Hansapanga aktsia (74,7 mln kr). Nädala esimestel päevadel langes Hasapanga aktsia ligi 70 kr tasemele, hakkas seejärel aga tõusma ja lõpetas nädala 182 kroonil. Helsingis sulgus Hansapanga aktsia reedel 69,5 marga (186,05 kr) tasemel.
Kauplemise aktiivsuselt pakkus Hansapangale täiesti võrreldavat konkurentsi Hoiupanga aktsia, olles tehingute poolest enimkaubeldud (313 tehingut) ja käibelt 65,6 mln krooniga teine. Nädala algul isegi alla 80 kr taseme langenud hind tõusis reedel mõnes tehingus 89 kroonile. Sulgemishinnaks fikseeriti siiski 88,25 kr (nädalaga +9,49%).
Börsi vabaturul paistis suure käibe (20,3 mln kr) ja kiire hinnatõusuga (nädalaga +13,85%, 14,8 kroonile) silma Rakvere lihakombinaadi aktsia. Rakvere lihakombinaadi aktsia hinda mõjutavad hetkel turu ootused veebruari algul avaldada lubatud möödunud aasta majandustulemuste suhtes. Tuleb loota, et tulemused nüüd siiski avaldatakse, sest eelmine lubadus avaldada tulemused 20. jaanuari paikku jäi ilma ühegi põhjenduseta täitmata. Kuni tulemuste selgumiseni jääb aktsia hind ilmselt üpris ebapüsivaks.
Mõlemad ÄP indeksid nädala kokkuvõttes tõusid. Üldindeks tõusis neljapäeval-reedel taas üle 600 punkti piiri -- nädalaga + 40,08 punkti, 610,48 punktile. Pangasektori indeks, mis langes teisipäeval alla 600 punkti taseme, tõusis nädalaga 37,59 punkti, 645,63 punktile.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele