Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ringhäälinguseadus on tehtud ETV huvidest lähtuvalt

    Vastab kultuuriministeeriumi nõunik Rein Veidemann

    Igalühel on oma huvid, ma ei tea ühtegi, kellel oma huvisid ei oleks. Seaduse tegemise vajadus oli ja härra Kopli on rahvusvaheliselt väga tunnustatud meedia ala jurist, ta on pidevalt tegev ka Euroopa avalik-õiguslike ringhäälingute liidus. Me ei näinud põhjust, miks mitte kasutada sellist spetsialisti. Eestis ei ole neid eriti palju.
    Kummagi eelnõu eest oli tasu 10 000 krooni miinus maksud.
    Me ei ole mingit lubadust andnud, et arvestame neid. Kaks istungit tõepoolest oli, kus minister tahtis teada saada nende seisukohti mõningates küsimustes, aga sellega ei ole öeldud, et me arvestame nõupidamisel osalenute ettepanekuid.
    See ei rahulda ka meid endid. Punkt on sisse pandud, kuna selline põhimõte on omaks võetud mitmel pool Euroopas.
    Tegelikult, kui süveneda, siis on sõnastatud nii, et eraõigulikud ringhäälingu jaamad saavad spordivõistlusi üle kanda ainult juhul, kui neil on üleriigiline levi. TV3 ega Kanal 2 üleriigilist levi ei ole, aga kompromissijoon on olemas, me võime levipiiri parandada näiteks 80% ja asi on lahendatud. Pealegi, loetagu seadust, jutt on ainuõiguse omandamisest spordiülekannetele.
    See on valesti välja loetud. Loomulikult on mõeldamatu, et avalik-õiguslikus televisioonis üldse alkoholi reklaam oleks; erinevalt eraõiguslikust, kus on lubatud nõrga alkoholisisaldusega alkoholi reklaamimine.
    Kui peate silmas avalik-õiguslikku ringhäälingut, siis seal on pluralism selgeks nõudeks.
    Kui peate silmas, et Eestis oleks väga palju tele- ja raadiokompaniisid, siis tuleb arvestada kahte piirangut: eetrisageduste ja telereklaamituru ressurss. Kui tahame, et kommertsjaamad täidaks seebiooperite kõrval ka mingeid üldkultuurilisi huvisid, siis peab neid olema vähem ja nad peavad olema tugevamad. Meie soov oleks, et meil oleks 1--2 tugevat kommertskanalit, kes pakuks ETV-le konkurentsi ja täidaks seda osa meediani?ist, mida pole vaja täita avalik-õiguslikul ringhäälingul.
    Täiesti võimalik. See on ammune küsimus, kui RTV ja EVTV ühinesid, siis oli selge, et järgmine samm võiks olla Kanal 2 ja TV3 ühinemine võimsaks eraõiguslikuks kommertstelevisiooniks. Aga nende omanikering on erinev, kusjuures me näeme, et seal on väga domineerivas seisundis väliskapital.
    Ei, absoluutselt mitte. Lihtsalt minu lähtepositsioon on, et kõigepealt tuleb vaadata, et oleks tagatud avalik-õiguslikule ringhäälingule normaalsed arengutingimused. Kui oleme selle taganud, siis õitsegu siin kasvõi sada erakanalit, see on ainult tervitatav.
    Seda plaani ei ole, kuigi Euroopa Liidu vastav direktiiv näeb ette, et Euroopas toodetud programmid ületaksid mahust 50%. Kuna me pole Euroopa Liidu liige, siis see ettekirjutus meile veel kohustuslik ei ole, aga kui tahame liikmeks saada, siis...
    Loomulikult on see protektsionism. Euroopas toodetud programmid on tunduvalt kallimad kui Ameerikas toodetud. Võib-olla Eesti riik peaks siis maksma ka eraõiguslikele telekanalitele, et nad telliks Euroopa sõltumatutelt tootjatelt.
    Loodan, et otsene reklaam aastaks 2005 kaob, jääb kaudne: eraõiguslikes kanalites ringlevast reklaamitulust kantakse osa üle avalik-õiguslikule ringhäälingule.
    Sest meil pole lubamaksusüsteemi, on ainult riigieelarveline toetus.
    Arvestada tuleb üldist suundumust ja valitsuse majandusideoloogia on igasuguste fondide moodustamise vastane.
    Kultuuriministeerium jätkab seaduseelnõu ettevalmistamist ja parandamist. Usun, et valitsus esitab eelnõu riigikogule veel käesoleva aasta mais.
    Kui ringhäälingute liit ja nõukogu ei aktsepteeri seda seadust, siis on kõigil võimalus ise koostada seaduseelnõusid, kasutada oma huvigruppe või fraktsioone riigikogus ning esitatada nende kaudu seadusandlik algatus. Siis võib-olla satub riigikokku kaks-kolm eelnõud. Võib juhtuda, et neid hakatakse kokku monteerima või riigikogu otsustab valitsuse oma kõrvale lükata, ega sellest maailma lõpp ei tule.
    Meie lähtepositsioon on, et avalik-õiguslik ringhääling peab Eestis edasi eksisteerima.
    ETV-le seitse palli, Kanal 2 ja TV3 4--5 palli.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Advokaat: tegelike kasusaajate andmeid puudutavat seadust võiks kohtuvaidlusi ennetavalt muuta
Euroopa Kohtu värske lahend annab tugeva viite, et üldine ligipääs äriühingute tegelike kasusaajate andmetele võib olla ka Eesti põhiseadusega vastuolus, kirjutab advokaadibüroo Cobalt partner Monika Koolmeister.
Euroopa Kohtu värske lahend annab tugeva viite, et üldine ligipääs äriühingute tegelike kasusaajate andmetele võib olla ka Eesti põhiseadusega vastuolus, kirjutab advokaadibüroo Cobalt partner Monika Koolmeister.
Investorid kardavad intressimäära järsu tõusu jätku tugevate USA andmete toel Aasia turud languses
Aasia aktsiad langesid, kuna investorid kaalusid ootamatult tugevaid USA teenuste ostujuhtide indeksi andmeid, mis õhutasid panuseid, et Föderaalreserv võib agressiivset intressimäärade tõstmist pikemalt jätkata.
Aasia aktsiad langesid, kuna investorid kaalusid ootamatult tugevaid USA teenuste ostujuhtide indeksi andmeid, mis õhutasid panuseid, et Föderaalreserv võib agressiivset intressimäärade tõstmist pikemalt jätkata.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kirjanen lahkub Graanul Investi juhatusest
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Tööstused saavad 7 miljonit taastuvenergia arendamiseks
Ettevõtetele pakutakse alates 50 000 euro suuruseid toetuseid, kui need soovivad tööstusaladel taastuvenergiat toota. Maksimaalne toetussumma ulatub miljoni euroni ning kokku läheb toetusteks 6,8 miljonit eurot.
Ettevõtetele pakutakse alates 50 000 euro suuruseid toetuseid, kui need soovivad tööstusaladel taastuvenergiat toota. Maksimaalne toetussumma ulatub miljoni euroni ning kokku läheb toetusteks 6,8 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.