Eesti tööstusettevõtted on räpased

Majandusministeeriumi tööstuspoliitika osakonna juhataja Rünno Lumiste ütles, et paljud Eesti tööstusettevõtted töötavad endiselt nõukogude tavade järgi. Suured laovarud kõrgete pangaintresside juures toovad enamikule ettevõtetele arvestatavaid kahjumeid, lisas ta.

Elektriseadmeid valmistava ASi Estel nõukogu esimees Toomas Kleesment tõdes, et see probleem on Eesti tööstuses tõesti. «Eks paljudes ettevõtetes, nagu ka meil, on jäänud vanast defitsiidiajast suuri varusid,» tunnistas ta. «Näiteks EBRD konsultandid on meile soovitanud kõik seisvad varud kiiresti rahaks teha. Kõike pole kindlasti enam võimalik realiseerida, siis peab nad lihtsalt bilansis ümber hindama.»

Väliskonsultantide sõnul on erilisi probleeme puhtusega metallitööstusettevõtetes. «Paljudes ettevõtetes on seadmehooldus ja -korrashoid halb,» rääkis ka Rünno Lumiste. «Seadmeid ei hooldata, nende ümber on vedel praht, seadmed on räpased.»

«Võrreldes näiteks NSV Liidu aastatega on metalliettevõtete heakord ja tootmistsehhide puhtus läinud kõvasti lodevamaks,» väitis Lumiste.

Toomas Kleesment ütles, et masinate ja seadmete hoolduse osas on olukord ettevõtteis erinev. «Näiteks meil on paljude seadmete kohta hooldusleping konkreetse firmaga, kes suudab tagada parema kvaliteedi kui varem meie töötajad,» lisas Kleesment. «Ka ei pea me hoidma palgal suurt arvu töölisi.»

Puhtusele ja korrashoiule peavad eelkõige tähelepanu pöörama ettevõtted, kes impordivad oma kaupu ja soovivad tootmist sertifitseerida. Eesti konkurentsivõimelisemaks tööstusharuks peab Lumiste mööblitootmist, kuna seal on sertifitseerimine ja kvaliteedisüsteemide juurutamine seni vabatahtlik ja pole nii rangelt reguleeritud, selgitas ta. «Raskem on toiduainete- ja metallitööstusettevõte olukord, millele on nõuded väga ranged.»