- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn alustab aktsiate müügiga
Küsimustele vastab Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa
Esimene asi, mis läbi läheb ja kus ei ole vaidlusprobleeme, on linnale kuuluvate aktsiate realiseerimine. Linn tegi selles osas oma otsuse ära, volikogu peaks neljapäeval (eile -- toim) selle heaks kiitma.
Huvi võivad pakkuda Ameerika ärikeskust haldava Tallinna Vanalinna fondi aksiad. Eriti suurt äritulu sealt näha ei ole, nii et on mõistlik see aktsiapakk ära müüa. Need aktsiad on kinnisvaraga garanteeritud, teiste firmade aktsiad mitte.
ME Tallinna Linnahall aktsiad tõmmati nimekirjast maha. Mina tegin ettepaneku teha see aktsiaseltsiks ning müüa 50% maha, kuid siis tekkis palju probleeme, et kuidas müüa, mida müüa, kas jagada kaheks või kolmeks. Samas saab linnahall iga aasta üsna mitu miljonit dotatsiooni.
Probleeme on kinnisvara müügiga, kuhu kuuluvad ka teatud linnale kuuluvad ehituskrundid ja maatükid, pluss linnale kuuluvad majad, mis on kantud kinnistusse, st majad koos maaga. Mina ei müüks ühtegi maja koos maaga. Kuid kui majad on niisuguses olukorras, et me peame nende kordategemiseks investeerima mitu miljonit, siis on lihtsam need müüa omanikule, kes selle korda teeb.
Vallasvara hulka kuuluvatest hoonetest tõusis kohe päevakorda Mündi tänav 2 hoone saatus. See on täielikult linna oma ja mina olen ka selle poolt, et seda mitte müüa. Hoone tõmmatigi nimekirjast maha.
16 kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtete müümine valmistab kõige rohkem peavalu. Linnakodanik võib küll mõelda, kas teenuste hind tõuseb või langeb. Mina olen kindel, et langeb. Majahooldusfirmad ei ole turule pääsenud, kuna nn linnafirmadel on eelissituatsioon. Neil on odavad rendihinnad ja sundhooduslepingud erastatud korteritele, sest kortereid erastati läbi hooldusfirmade.
Minu 100ruutmeetrisel korteril Toompeal oli teenuste hind 300 krooni kuus, mis on väga kõrge teenuse hind selle eest, et keegi pühib mul lund.
Linnale laekub müügist piisavalt raha, teiseks ei saa enam keegi öelda, miks on näiteks Vahe tänavalt lumi koristamata. Mingu õiendama sinna, kus nad üüri maksavad, ärgu tulgu linnavalitsusse sellest rääkima. Linnavalitsus ei korista tänavaid, ei vaheta torusid, ei paika katuseid.
Ühed on aktsiad ja teised kinnisvarahooldusfirmad. Sealt on võimalik see sada miljonit täis küll saada.
Müümine on pikk protseduur. Kui suudetakse rohkem müüa, siis see on lisaraha eelarvesse. See ei ole ju paha, kui eelarvet ületada suudetakse. Pigem on oht, et puudu jääb. Eelmine aasta suudeti vaevu 40 miljoni krooni eest müüa. Mingit kullaauku meil ei ole. Kui Vana Toomas maksaks miljardeid, võiks ju mütsi maha müüa ja Toomase endale jätta, eelarve oleks kohe täis.
Varade kõrvaleminek on uue korra kohaselt praktiliselt välistatud. Kõik objektid, mis lähevad müüki hinnaga üle 50 000 krooni, lähevad läbi komisjoni, kus on volikogu esindaja sees. Kõik enampakkumised avalikustatakse. Näiteks kirjutatakse ajalehes, kes ja mis hinnaga võitis ning kes jäid järgmisteks.
Hetkel kuum
Uus rendikord ei ole veel lõplik. Seal peaksid olema täpselt määratud, millised on rendihinna piirid. Eluruumidel on omad piirid, mitteeluruumidel omad. Rendihinnad kujunevad välja enampakkumiste käigus.
Tallinna linnas on väga raske määrata rendilepingute kriteeriume, näiteks kus need kallid rendid kehtestada. Viru tänavaga on selge, kuid mis rent peab olema Viru tänava hoovis? Hinna aluseks saab olla ikkagi vaid avalik konkurss. See kes rohkem pakub, see rohkem saab. Kõige kõrgemad rendihinnad on praegu Viru tänaval, Viru hotelli ja Stockmanni ümbruses. Rendisummad Tallinnas kõiguvad viiest kroonist viiesajani ruutmeetrilt.
Põhimõtteliselt lähevad kõik rendipinnad uuesti enampakkumisele. Rendilepingut ei saa kehtetuks tunnistada. Saab pidada läbirääkimisi, kuid samas saab need rendipinnad maha müüa. Olgu rendileping kehtiv aastani 2000, kuid tuleb uus omanik, ostab selle linna käest ära ja jageleb ise rentnikuga.
Kui rentnik on suuteline ostma ise, siis ostku ja korjaku endalt üüri.
Selle arvestuse saab kokku 20. veebruari paiku, kui linnaosadest saadud materjalid rendilepingute kohta on läbi vaadatud. Need, kes püüavad linnaosades midagi varjata, võivad ilmselt otsida teist töökohta. Selline puhastus on ilmselt tulemas.
Selle müümise vastu pole keegi olnud ning teatud prominendid on huvi juba tundnud. Pakkumised on olnud kuskil 4--4,5 miljoni krooni ümber. Hind võib veel natukene kasvada, kuid mitte oluliselt.
Kaabeltelevisioon võeti päevakorrast maha, seal jäetakse praegu osalus alles. Tallinna Panga aktsiad realiseeritakse, kuna Tallinna Pank ei ole aldis dividende maksma. Linn ei pea vajalikuks osaleda ettevõtmises, kus kasumit ei saa.
Valika andis kasumit, mingit kasumit annavad linna kommunaalteenuseid osutavad firmad, samuti niinimetatud majavalitsused. Kuigi neil on ühelt poolt üürivõlad kaelas.
Valikast ei ole kolme kuu pärast midagi järel. Tuleb teine kord. Karistamiseks on liiklusmärgid ja trahvisüsteem, nagu mujal maailmas. Kui peab vale parkimise eest paar tuhat maksma, siis ikka mõteldakse, kuhu oma auto panna.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele