9 veebruar 1997

Eratelejaamad sõdivad venekeelse kanali vastu

Mihkelsoo sõnul kavatseb ASi STV suurosalusega AS TV Com telelitsentsi saamisel pakkuda teistest kanalitest odavamat reklaamiaega. «Soovime teha 40 protsendi ulatuses originaalsaateid, mis tõmbavad vaatajaid ligi ja annavad meile võimaluse pakkuda madalamat reklaamihinda,» selgitas Mihkelsoo.

TV 3 peadirektori asetäitja Andres Jõesaare kinnitusel on erakanalite vastuseis tingitud sellest, et Eestis on juba välja antud liiga palju telelitsentse. «Küsimus ei ole selles, miskeelne uus kanal tuleb, vaid selles, et Eestisse ei mahu rohkem telejaamu,» väitis ta.

Ringhäälingute liidu telesektsioon teatas eelmisel nädalal, et nad ei toeta ideed rajada Eestisse venekeelne telekanal. Venekeelse kanali avamine on vastuolus keeleseaduse ja põhiseadusega ning võib viia Eesti muutumiseni kakskeelseks riigiks, seisab telesektsiooni avalduses.

Raivo Mihkelsoo väitis vastu, et Eesti põhiseadus ei sätesta eraomandis oleva telekanali kohustust edastada saateid ainult riigikeeles. Tema sõnul peaks sellisel juhul tegevuse lõpetama ka ASile Trio kuuluv venekeelne raadiojaam Raadio 100.

Ringhäälingute liidu tegevdirektori Urmas Loidi sõnul võib telesektsiooni avaldust vaadelda ringhäälingute liidu seisukohana, kuigi liidu juhatus ei ole seda küsimust arutanud.

Andres Jõesaare ütlusel peaks muulasi Eesti ühiskonda integreerima hoopis Eesti Televisioon. «Venelased maksavad ETV-le ja peaksid sealt venekeelset programmi vastu saama,» lausus ta.

Kanal 2 juhatuse esimehe Ilmar Taska sõnul võiks riik uue venekeelse kanali loomise asemel toetada hoopis tegutsevaid eratelevisioone. «Nii Kanal 2 kui TV 3 omavad üleriigilise leviku litsentsi, aga kumbki kanal ei oma veel üle-eestilist levi,» ütles Taska.

Taska kinnitusel läheks uue telejaama jaoks saatja ja antenni püstitamine maksma üle 6,5 miljoni krooni. Ka siis ei ulatuks kanali levi Tallinna ümbrusest kaugemale, väitis Taska.

Endisel Tipp TV kanalil alates sellest nädalast täismahus programmiga eetrisse tulev TV 1 kavatseb hakata tegema ka venekeelseid uudiseid, on kinnitanud kanali omanikud ASist Eesti Sõltumatu Televisioon.

AS TV Com konkureeris ka endise Tipp TV kanali ringhäälinguloa konkursil, kuid jäi siis alla TV 1-le.

Raivo Mihkelsoo kinnitas, et ka praegu on TV Comi omanikud nõus tegema suuri investeeringuid uue saatekeskuse rajamiseks. «Seni on meile jäänud mulje, et ringhäälingu saatekeskus on ise huvitatud saatjate ehitamisest uuele kanalile, et neid hiljem suure kasuga välja rentida,» ütles Mihkelsoo.

Kultuuriministeerium uurib praegu uuele kanalile ringhäälinguloa andmise tehnilisi võimalusi ja kavatseb kuulutada välja konkursi venekeelse programmi edastamiseks. Ringhäälingulubade komisjon arutab seda küsimust 25. veebruaril.

Äripäeva andmetel võivad venekeelse telekanali konkursil osaleda lisaks TV Comile ka Sky raadio ja telekanali Orsent omanikud.

1995. a lõpus saatis Venemaa kultuuriministri asetäitja Eesti kultuuriministrile kirja, milles palus toetust STVga tekkinud probleemide lahendamiseks. Jaak Allik avaldas tol korral lootust, et küsimus lahendatakse.

Hetkel kuum