19. veebruar 1997
Jaga lugu:

Unistus täitmatust Vene turust köidab endiselt

Päevast päeva rügavad Eesti ettevõtjad selle nimel, et väiksel ja piiratud kohalikul turul oma teenuste ning toodetega püsima jääda. Osa neist teevad ponnistusi müüa kaupu lääne poole, rajades endale teed läbi kvootide ja bürokraatlike takistuste, samal ajal kui napib nõutavat kvaliteeti ja kogemusi müügitööks. Teine osa üritab katsetada võimeid Lätis, Leedus ja Ukrainas, kus aetakse äri meile arusaadavamas keskkonnas.

Kusagil sisimas aga mõtleb iga ärimees tihti sellele, et kõige rohkem paarisaja kilomeetri kaugusel tema kontorist on suur Venemaa, mille miljonid elanikud ja sajad tuhanded ettevõtted vajavad eksisteerimiseks tohutul hulgal kõiksugu kaupu, alates kasvõi täisalvist ja lõpetades paneelide ning elektrimootoritega. Selles on Eesti ärimees sagedastel Venemaa-reisidel korduvalt pidanud veenduma.

Ometi on selge, et veendumustest üksi ei piisa. Eesti ja Venemaa ettevõtjate peade kohal käivad poliitilised lahingud, mille relvadeks kõlbavad ka majanduslikud hoovad, nagu näiteks topelttollid ja teatud kaubaartiklite sisseveo ärakeelamine. Nii peab kohalik ettevõtja leppima sellega, et on poliitilise pusklemise ohver ja võib ahvatlevast idaturust ainult unistada.

Muidugi on alati neid, kes unistamise asemel tegutseda ja mõne kitsukese prao kaudu poliitilisest vastasseisust tingitud takistustest mööda hiilida üritavad.

Norma ja Tallinna farmaatsiatehas tahavad näiteks venelastega arendada ühistootmist, ehitades tehased Peipsi taha. Eesti suurettevõtjate assotsiatsioon on asunud looma suhteid Vene äriringkondadega ja kavandab Eesti kaubanduskeskuse asutamist Peterburis.

Kuid kahe riigi vahelised majandussuhted ei saa õiget hoogu sisse enne, kui poliitilised konfliktid on lahenduse leidnud. Sellest tulenevalt pole ettevõtjatel lootust niipea Vene turule pääseda, sest kaks kõva kivi ei jahvata head jahu.

Niikaua kui suure idanaabriga vastasseis kestab, võib aga pilgud lootusrikkalt pöörata lõuna poole -- Lätti, Leetu, kuid veel enam Ukrainasse.

Täna algav ametlik visiit väikevenelaste juurde Tiit Vähi juhtimisel ja kuuekümne ärimehe osavõtul on loogiline järg kahe riigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingule, mis tõsi küll, ilma tõrgeteta siiani ei tööta. Kui me Ukraina turul aga korralikult löögile pääseme, pole Venemaad meile enam tarviski, on optimistlikult kinnitanud mitmed delegatsiooni liikmed.

Vene turule suuri lootusi panevad ärimehed aga võivad ennast lohutada ka Kreenholmi Valduse ASi peadirektori Meelis Virkebau kunagi öeldud mõttega, et kui idaturg oleks kogu aeg avatud, poleks me oma majandusega pooltki nii kaugel, kui tänasel päeval oleme. Lääneorientatsioon ja Vene isolatsioon on sundinud siinseid ettevõtjaid kõvasti vaeva nägema, et läbi lüüa. Kui Jaanilinna väravad peaksidki kunagi meile täies ulatuses avanema, siis on senistest pingutustest ajada tsiviliseeritud äri ainult kasu olnud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum