Dollari tõus rikastas ettenägelikke

Kalevi nõukogu esimees Märt Vooglaid ütles, et valuutariskide maandamiseks sõlmis ettevõte eelmisel aastal kaheksa kuu peale ette tooraine varumislepingu, milles olid fikseeritud maksmisgraafik, ostuhinnad ning valuuta kurss. Vähesel määral kasutati ka forward-tehingut pankadega.

ASi Kalev finantsjuhi Andrus Koha ütlusel on Kalevi eelis see, et sissetulevad ja väljaminevad valuutavood on ligilähedased. Seetõttu tehakse varumislepingud fikseeritud valuutakursiga aasta peale ette, kaup realiseeritakse aga hiljem juba valuuta hetkekursiga. «Tuleb tabada see nõgus hetk valuuta kursis, et siis sooritada forward-tehing,» möönis Koha.

AS Põlva Piim seevastu, mis enamiku oma valmistoodangust ekspordib dollari eest, kaotas 1996. aastal valuutakursi muutuste tõttu miljon krooni. ASi Põlva Piim finantsdirektor Eha Hainsoo lausus, et kaotused olid tingitud dollari kursi tõusust aasta lõpus, kuna osaliselt ostetakse dollari eest sisse ka toorainet.

Viimasel kolmel kuul on Põlva Piim aga valuutakursi muutuste pealt teeninud veidi alla miljoni krooni. «Me kasutame forward-tehingut, see on ilmne võit,» lausus Hainsoo.

Erinevalt mainitud õnnelikest riskimaandajatest on Eesti ettevõtete seas ka neid, kes ennast dollari tõusu vastu kindlustanud pole ning on seega miljoneid kroone kahju saanud.

Paar arvutifirmat, AS Astrodata ja AS Microlink, teatasid hiljuti, et on sunnitud oma kaupade hinda tõstma 3--4%. Põhjenduseks toodi dollari kallinemine teiste valuutade suhtes. ASi Astrodata Tallinna arvutikeskuse juhataja Taivo Remmelgas möönis, et ostes arvutijuppe peamiselt dollari eest, ei ole nende firma forward-tehinguid seni teinud. «Ma kardan, et seda pole kasutatud,» tunnistas ta. Võimalikuks valuutariskide maandamise viisiks tulevikus pidas Remmelgas tarnelepingute sidumist Saksa margaga. «Kindlasti püüame tulevikus USD kõikumist arvestada,» nentis ta.

Narvas asuv Kreenholmi Valduse AS ostis 1996. aastal tooret sisse 28 miljoni USA dollari eest ning müüs valmistoodangut 22 miljoni eest. Ettevõtte pearaamatupidaja Mai Palginõmme sõnul kaotas Kreenholm kallimalt juurdeostetud dollarite kursivahe tõttu 3,6 miljonit krooni. Palginõmme sõnul on ta viimasel ajal sõlminud ka forward-tehinguid, kuid nendest ei pruugi olla abi. «Forwardtehing ei kata riske, kuna kursi muutus on sinna sisse joonistatud,» möönis ta. «Ja kui kurss nüüd alla peaks minema, siis on mul tehtud hirmkallis forward.»

ASile Kunda Nordic Tsement tõi eelmisel aastal 17 miljoni krooni ulatuses kahju paari aasta vanune pikaajaline dollarilaen. Ettevõtte pearaamatupidaja Aita Joosti sõnutsi arvestasid Kunda tsemenditehase juhid veel eelmise aasta lõpus, et rohkem dollar küll tõusta ei saa ning sõlmisid dollari müügiks forward-tehingu. Kuna aga kurss jätkas tõusu, kaotati selle tehinguga veel 350 000 krooni.