Lühiuudised

Artikkel

- Uudised
- 13. märts 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
Norma Grupp loob oma struktuuri aktsiate soetamise ja kauplemisega tegeleva investeerimisfirma, mille kaudu kavatseb saada ka Tallinna börsi liikmeks.
Norma Grupi juhatuse aseesimees Andres Järving ütles, et kuna aktsiatega seotud temaatika läheb sügavuti ja töö nõuab kvaliteeti, otsustas grupp luua eraldi allüksuse, millest saab hiljem juriidiline isik.
Järvingu sõnul teeb Norma Grupp praegu aktsiatehinguid teiste maaklerite kaudu. Grupi enda investeerimisettevõtte puhul oleks grupil see võimalus endal ning saaks vahendeid ümber paigutada operatiivsemalt, ütles Järving.
Norma Grupil on loodava ettevõtte kaudu võetud suund saada Tallinna väärtpaberibörsi liikmeks, kui see osutub võimalikuks, ütles Järving.
Norma Grupp tegeleb praegu haldusküsimustega, omades osalusi tütarfirmades, ning teiselt poolt investeeringute tegemiste ja suunamiste kui ka aktsiate soetamisega. BNS
Kulutused reklaamile kasvasid 1995. aastal kaheksa protsenti ning kõige kiiremini kasvava reklaamituruga riik oli Eesti, ilmnes NTC Publications Ltd maailma reklaamitrendide ülevaatest.
Vaatlusaluses 79 riigis ulatusid kulutused reklaamile 1995. aastal 250 miljardi dollarini. Suurima juurdekasvu tegi aastaga läbi Eesti, kus reklaamikulud kasvasid 150 protsenti.
Eestile järgnesid Uganda ja Sambia, kus reklaamikulud kasvasid aastaga üle 50 protsendi. Üle poole maailma reklaamiturust kuulus trükireklaamile. REUTER-BNS
Tallinna haigekassa sõlmib tänavu haiglate ja polikliinikutega raviteenuste ostmiseks lepinguid 531 miljoni krooni eest.
Eesti 17 haigekassa ravikindlustuseelarve on tänavu kokku 1,95 miljardit krooni, ütles keskhaigekassa peaökonomist Elli Madaloja.
Tallinna haigekassa suurim lepingupartner on Mustamäe haigla 88 miljoni krooniga. Järgnevad Pelgulinna haigla, Tallinna keskhaigla, Tartu Maarjamõisa haigla ja Keila haigla.
Üldmahust on 16 miljoni krooni eest sõlmitud lepinguid eraraviasutustega, mis on kogu summast 8,1 protsenti. Mullu sõlmiti eraraviasutustega lepinguid 5,3 protsendi ulatuses, märkis Madaloja. BNS
Pennu Computer Technologyle (PCT) laekub aktsiaemissioonist 19 miljonit krooni, mida firma kasutab peamiselt liisingtegevuse ja kinnisvaraprojekti arendamiseks ning finantspositsiooni tugevdamiseks.
Pennu nõukogu esimees Alo Koop teatas börsile, et firma plaanib kasutada PCT Liisingu ASi liisingteenuse pakkumisel täiendavaks finantseerimiseks neli miljonit krooni.
Kuus miljonit krooni kasutab Pennu Järve Kinnisvara Hoolduse ASi tegevuse rahastamiseks. Järve Kinnisvara Hooldus on tulevikus 50 protsendi ulatuses PCT omanduses olev firma.
Pennu kasutab emissioonist laekuvat raha ka käibe kasvu tagamiseks, firma finantspositsiooni tugevdamiseks ning kiire arengu jätku kindlustamiseks.
PCT emiteerib 17.--31. märtsini 136 000 uut nimelist aktsiat hinnaga 145 krooni aktsia eest. BNS
Tallinn tahab välja töötada energeetika kontseptsiooni ja rahastada seda osaliselt Euroopa Liidu Phare programmi raames.
Kontseptsioon peab sisaldama võimalikke arenguteid linna energeetikamajanduses, ütles abilinnapea Ants Leemets.
Esimese sammu selle loomisel saab Leemetsa sõnul teha Phare rahaga, mida on kokku 60 000 eküüd ehk umbes 930 000 krooni.
Phare programm eraldab esialgu pool sellest summast. Teise, 30protsendilise osa eraldab Phare pärast vahearuande esitamist ja viimased 20 protsenti pärast lõpparuande heakskiitmist, rääkis Leemets.
Projekt ise maksab Leemetsa sõnul rohkem, kuid Phare rahaga saab selle elluviimist alustada. BNS
4.--10. märtsini laekus erastamisväärtpaberite (EVP) kontodele kokku 20,7 miljonit EVPd.
Rahandusministeeriumi andmeil ulatus kontode kogujääk esmaspäevase seisuga 11,9 miljardi EVPni ja ringluses olevate EVPde hulk pisut üle seitsme miljardi.
Füüsiliste isikute kontode jääk vähenes nädala jooksul 16,9 miljoni ja juriidiliste isikute kontode jääk kasvas 37,6 miljoni EVP võrra.
Kustutuskontodele laekus samas 18,7 miljonit EVPd.
Üle 1700 müügitehingus vahetas nädalaga omanikku 44,5 miljonit EVP-d.
Eluruumide erastamiseks kasutasid isikud 7,8 miljonit ning maa erastamiseks 7,6 miljonit EVPd. BNS
Pisut üle aasta eravalduses olnud endise sõjatehase Dvigatel juhatuse esimees Olev Rohumäe lahkus veebruari lõpus ametist.
Dvigateli nüüdne juhatuse esimees ja ühtlasi peadirektor Ants Pilving ütles, et Rohumäe «läks tagasi oma vanade äride juurde». Ta lisas, et Rohumäele on tehtud Rakvere kandis mitu pakkumust.
Rohumäe ütles, et lahkus ametist vastastikusel kokkuleppel. Täpsemalt ei soovinud ta töölt lahkumist kommenteerida.
Rohumäe teatas, et avalikustab oma uue töökoha kahe nädala pärast.
Pilving märkis, et Dvigatelis on juhtimisstruktuuride reorganiseerimisel alles jäänud kolm direktorikohta -- pea-, tootmis- ja haldusdirektor. Peadirektori ja juhatuse esimehe ametikoht on ühendatud. BNS-ÄP
Maiustustetootja AS Kalev ja Saare Kalur kirjutasid alla protokollile, mille kohaselt Kalev müüb Saare Kalurile Saaremaal agarit tootva väikeettevõtte Estagar.
Kalevi haldusdirektor Jaan Parusk ütles, et Estagari ostja soovib ettevõttes tootmise reorganiseerida koos välisfirmaga, kindlustades ühtlasi Kalevi vajadused ning lahendades tööhõiveprobleemi. BNS
Tallinna linnavalitsus arutab täna volikogule esitatavat munitsipaalvara erastamise programmi. Linnapea Robert Lepiksoni sõnul peab enamiku linnale kuuluvaid ettevõtteid erastama, sest linnal on niigi vähe raha.
Linnavalitsus esitas volikogule eelnõuna nende munitsipaalettevõtete nimekirja, mille võiks erakätesse müüa, jaanuari lõpus. Nimekirjas on peale kinnisvara ka linna osalust aktsiaseltsides.
Linnavara müügist peab eelarvesse laekuma üle 95 miljoni krooni. Lepiksoni kinnitusel jääb tulevikus linna osalus vaid nendesse ettevõtetesse, kus on vajalik linna kontroll. BNS
Eesti Elektrijaam esitas Ida-Viru maakohtule hagi maakonna maksuameti vastu, milles nõuab 514 297 krooni ebaõiglaselt arvestatud maamaksu tagasimaksmist.
Kaaskostjatena on hagiavalduses nimetatud maakonna maa-amet ja Vaivara vallavalitsus. Vastavalt maakonna maksuameti nõudele maksis Eesti Elektrijaam 1996. aastal maamaksu 724 850 krooni.
Ida-Viru maa-ameti ju-hataja Evi Soomets on öelnud Põhjarannikule, et elektrijaama puhul on tegu mitmete vääritimõistmistega: elektrijaam pole rahul maamaksu protsendiga, mis on kohaliku omavalitsuse otsustada jne.
Vaivara vallavalitsuse maanõuniku Arne Pilvari sõnul ei saa elektrijaama juhtkond aru asjaolust, et maa hind arvutatakse ümber sellest hetkest, kui maakasutuse sihtotstarvet muudetakse, mitte tagantjärele.
Probleem on selles, et elektrijaama juhid ei tunne Eesti seadusi, seaduste mittetundmist põhjustab aga tõsiasi, et nad ei valda eesti keelt, ütles Pilvar. ETA TULEB LEIDA maailmapanga laenu maksjad
Tallinna linnavalitsus peab lahendama, kes ja millises ulatuses osalevad maailmapangalt hoonete soojasõlmede renoveerimiseks võetud laenu tagasimaksmisel.
Rahandusministeerium sõlmis maailmapangaga 5,02 miljoni dollari ehk umbes 68 miljoni krooni suuruse laenulepingu Tallinna soojamajanduse renoveerimseks 1994. aasta augustis. Seni on laenust kasutatud umbes 42 miljonit krooni.
Tallinna abilinnapea Ants Leemets ütles eile, et on tekkinud vaidlused, millised institutsioonid peavad laenu tagasi maksma. BNS
Hetkel kuum