Dollari kõikumised johtuvad viimasel ajal ja vähemalt paari eelseisva nädala jooksul kahest küsimusest. Esimene, millele vastuse saamise tärmin on teada, s.o 25. märts, on, kas USA föderaalreservid tõstavad intressimäärasid või mitte. Teiseks küsimuseks on Euroopa rahaliidu käivitamistähtaja edasilükkamine. Sellele küsimusele selget vastust saada ei ole vist niipea loota.
Reedel alustas dollar Euroopa turgudel ülalpool 1,71 DEM/USD (13,68 krooni) taset. Päeva jooksul siiski seda taset hoida ei suudetud ja õhtuks oli dollar langenud taas alla 1,70 DEMi, s.o 1,6978 DEM/USD ( 13,58 krooni) tasemele. Veebruari tootjahinnaindeks langes 0,4% võrra, olles oodatud 0,1protsendilisest langusest märgatavalt parem. See oli suurim langus alates 1994. aasta oktoobrist. Tööstuse kasv oli 0,5%, nagu oodatigi.
FIM jäi endiselt umbes 2,68 krooni tasemele. Juba mitmendat päeva langeb Rootsi kroon. Reedel oli languseks koguni 2 senti 1,75 kroonini.
Dow Jonesi tööstuskeskmine langes neljapäeval 160,48 punkti võrra. See on Dow üle 100 aasta pikkuse ajaloo suuruselt viies langus.
Helsingi börs tegi siiski väikese tõusu. Hansapanga aktsia tõusis 2,00 marga võrra 80,00 margani (214,4 kroonini). Omanikku vahetas 800 aktsiat. Ühispanga aktsia langes 50 penni võrra 16,50 margani (44,22 kroonini), tehingute maht oli 14 000 aktsiat.
Venemaa ja Läti aktsiabörsidel toimus langus, Vilniuse börsil valitses aga tõusumeeleolu, LITIN A indeks tõusis 1,84% võrra.
Seotud lood
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Viimased uudised
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele