«Eesti haridus, teadus ja meditsiin pole kahjuks veel jõudnud sinnamaale, kuhu loodame teda jõudvat,» põhjendab Labklaasi tegevdirektor Toomas Lilienberg ekspordi suurt osakaalu. «Meie nägemuse kohaselt võiks pool toodangust Balti riikidesse jääda. Praegu oleme Baltimaades ainsad, kes sellist toodangut valmistavad.» Samas möönab Lilienberg, et laboritarvikute tootmisega alustades orienteerusid nad eelkõige Rootsile. «Piltlikult öeldes saime Inglise klaasipuhumisseadmed koos Skandinaavia turuga,» lisab ta.
Lilienberg meenutab, kuidas Rootsis elav väliseestlane, praegu pensionipõlve pidav Sven Söderblom pakkus talle 1991. aastal võimalust jätkata klaasist laboritarvikute tootmist Eestis.
«Pärast aastast mõtlemisaega söandasin Söderblomiga käed lüüa,» räägib Lilienberg. Söderblomile kuulub pool Labklaasi aktsiatest, teist poolt jagavad võrdselt Lilienberg ja Rootsi turustuspartner Werner-Glas & Instrument.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lilienberg on lõpetanud Tallinna polütehnikumi elektriinsenerina ja töötanud pikemat aega Kalinini-nimelises elektrotehnikatehases keskmõõtelaboris ning Harju Elektris varustusosakonnas.
Labklaasi keerulisi laboritarvikuid on Eestist tellinud peamiselt ülikoolid ja teaduste akadeemia uurimisasutused. Lilienbergi andmeil valmistavad nad 75% toodangust eelarvelistele asutustele, nagu ülikoolid, laboratooriumid, uurimiskeskused.
Veerand kogutoodangust valmib tootmisfirmade, peamiselt Skandinaavia õlifirmade tellimusel. «Oleme valmistanud väga kalleid, kümneid tuhandeid kroone maksvaid laboriseadmeid,» räägib Lilienberg. «Samas pole me suutelised konkureerima Saksamaa ja T?ehhi suurtehaste odava seeriatoodanguga.»
Keemiainstituudi direktori prof Jüri Kanni hinnangul vastab Labklaasi toodang maailmatasemele.
Tartu ülikooli füüsika-keemiateaduskonna dekaani, anorgaanilise keemia korralise professori Jüri Tamme hinnangul on Labklaas Eesti parim klaasipuhumisfirma. «Neil on professionaalne meeskond ja professionaalsed seadmed,» iseloomustab Tamm. «Labklaas on osanud meelitada endale Tallinna parimad klaasipuhujad.» Samas nendib ta, et suurema osa lihtsamatest laboriseadmetest ostab ülikool endiselt Venemaalt. «Venemaa klaasitööstuse keskusest Klini linnast võib klaastorusid ja mitmesuguseid mõõtenõusid kuni kümme korda odavamalt hankida,» räägib Tamm.
Lilienbergi sõnul kulus neil kolm aastat selleks, et toormaterjali tootvad maailmamainega firmad annavad materjali krediiti ning tellijad ei kahtle enam Labklaasis toodetu kvaliteedis. Klaaskraane tarnib Labklaasile peamiselt Inglise firma Bibby Sterilin, kes on välja töötanud ka esimese USA kosmoselaeva väliskattematerjali.
Klaastorud ostab Labklaas Saksamaa tuntud firmast Schott ja T?ehhi firmast Simax, klaasfiltrid Saksamaa firmast Robu Glasfilter-Geräte, lihvid ja hülsid Saksamaa firmast Normschliff Gerätebau.
«Kvaliteettoodangu eelduseks on kvaliteetne materjal,» selgitab Lilienberg.
Labklaasis töötab 8 inimest, neist 6 klaasipuhujat. Firma eelmise aasta käive oli 2,5 miljonit krooni, tänavune prognoos on 3,5 miljonit krooni.