• OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,04
  • OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,04

Intervjuu Eesti Maapanga juhatuse nõuniku Jaan Õmblusega

Pole iseenesest mõtet lõpetada. Võiks ju kõik Eestis tegutsevad pangad klubiliseks vaba aja veetmise kohaks muuta ja finantsteenustest huvitatud kliendid välispankadele jätta. Vabaneva raha aga investeerida näiteks Stockholmi või Bahamale.
Selleks, et panka sulgeda, peab mingi põhjus olema. Hetkel ei oska sellist põhjust leida.
Üldiselt ei soovitata maailma panganduspraktikas liita üle kahe panga. Sõltuvalt seadusest on see kas keelatud või äärmiselt mittesoovitav.
Tulevikus ei välista sugugi võimalust, et Maapank on noteeritud Pariisis, Londonis, Tokios või New Yorgis. Oma finantsstruktuure pisut kohendades võiksime tehniliselt juba praegu Wall Streetile minna, kuid hetkel ei omaks see mõtet.
Pisut lühinägelik ja naiivne on arvata, et kui Eesti kommertspangad pole näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, USAs või Jaapanis konkurentsivõimelised, saab rahus ja segamatult tegutseda Balti regioonis, Ukrainas ja Venemaal.
Paraku unustatakse ära pisiasi, et ka suurriikide tipp-pangad on Venemaa turust väga huvitatud ja seal on Eesti tegijad ühed paljudest välispankadest, kelle vahel Venemaa valib. Nii või teisiti seistakse silmitsi väliskonkurentsi kõrge tasemega ja tuleb mingil viisil suuta parem olla.
Samuti pole kuigi vettpidav väide, et eestlastel on oluline eelis Venemaaga suhtlemisel. Suurpankadel on piisavalt raha, et maksta kinni Venemaa tippärimehi ja poliitikuid, nendega võrdsel tasemel töötajate palkamisest võivad Eesti pangad vaid unistada.
Maapank proovib juba algul välisturgudele sisenedes kohanduda nn lääneriikide standarditele ja luua organisatsiooni, millega on suhteliselt lihtne erinevatesse riikidesse minna.
Praeguses majandussituatsioonis võib juba üsna kindlalt arvestada tugevate maailmataseme gigantpankade saabumisega Balti regiooni. Gigantide kõrval on Maapank samasugune kaduvväike suurus nagu ükskõik milline teine Eesti pank. Seega ei sõltu turul püsimine 5--10 aasta pärast sugugi hetkepositsioonist Eesti turul. Oluline on, mida suudetakse globaalses konkurentsis teha.
Maapank plaanib ennast maaga väga paljudel erinevatel viisidel siduda. Maa hüpoteekimine ja kinnisvaratagatiseks võtmine on ülalmainitud skeemide üks levinumaid vorme.
Põhimõte on järgmine: «Forget about profitability and it comes to you.» (Unustage kasumlikkus ja ta tuleb teie juurde. -- toim).
Kesksele kohale tõstame kliendi. Kui Eestis sulgevad mitmed pangad oma kontoreid väljaspool Tallinna, siis Maapank järgib pigem vastupidist strateegiat. Pisut lühinägelik on seisukoht, et koondame pangakontorid Tallinna ja laseme teistel piirkondadel telepanga kaudu arveldada.
Analoogiliselt võib väita, et ehitame Eesti kapitalil baseeruva panga Hamburgi või Londonisse ja paneme kõik Tallinna ettevõtted telepanga abil arveldusi teostama.
Stabiilsele ja pikaajalisele arengule orienteeritud äriettevõtetele, omavalitsustele ja eraisikutele.
Läbi hüpoteekpangandusskeemide muutub Maapank väga stabiilseks. Mis on kliendile olulisem, kas täna õitsev ja homme kukkuv pank või pank, mis suudab tagada oma stabiilse eksistentsi ka 10--20 aasta pärast ja võtab kliendilt raha kaotamisega seotud riskid.
Julgeks väita, et turu jaotamine seisab lähimatel aastatel alles ees. Kas turule jääb ka keegi praegustest tegijatest, sõltub eelkõige nende agressiivsusest ja novaatorlikust lähenemisest. Samuti õppimiskiirusest, sest hetkel on täheldatav oluline kvalitatiivne erinevus arenenud lääneriikide suurpankade ja Eesti kommertspankade tegevuses.
Me ei ole veel nn heast elust laisaks ja mugavaks «suureks tegijaks» muutunud. Kuna me ei oma Eesti turul kohta liidrite hulgas, siis peame sellevõrra rohkem pingutama ja see tuleb kasuks meie klientidele. Meie kõige suurem eelis ongi pidev vajadus väga kiiresti ja heal kvalitatiivsel tasandil edasi liikuda.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele