• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 03.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maapank loodab uut hingamist

Intervjuu Eesti Maapanga juhatuse nõuniku Jaan Õmblusega

Pole iseenesest mõtet lõpetada. Võiks ju kõik Eestis tegutsevad pangad klubiliseks vaba aja veetmise kohaks muuta ja finantsteenustest huvitatud kliendid välispankadele jätta. Vabaneva raha aga investeerida näiteks Stockholmi või Bahamale.
Selleks, et panka sulgeda, peab mingi põhjus olema. Hetkel ei oska sellist põhjust leida.
Üldiselt ei soovitata maailma panganduspraktikas liita üle kahe panga. Sõltuvalt seadusest on see kas keelatud või äärmiselt mittesoovitav.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maapanga puhul läksid üheaegselt kokku neli täiesti erinevat panka ja kui siia veel lisada ühes pangas peitunud ulatuslik kahjum, siis jääb vaid imestada, et Maapank niivõrd ruttu ja edukalt sellest situatsioonist välja tuli. Tegemist oli siiski nelja täiesti erineva finantskultuuri kokkusobitamisega.
Selle üle võib spekuleerida. Peamised olid siiski strateegilised kaalutlused kujundada välja tugev üle-eestiline pank, kes omaks konkreetset turuni??i ja kellel oleks tagatud püsimine ka pikas perspektiivis.
Maapanga nn arenguprojekti või saneerimisprogrammi elluviimiseks rakendati kogu meeskond suhteliselt üleloomuliku pingega tööle. Siit ka põhjus, miks võib silmnähtavaid tulemusi juba praegu märgata.
25 miljonit krooni.
Oleme andnud endale aru, et ei saa arendada pangandust panganduse pärast pilvedel hõljudes.
Tegutseme strateegiliselt selles suunas, et töötada Maapank sisse integreeritud majandusskeemidesse ja pakkuda välja võimalikult palju lahendusi eri majandussektoritele. Rõhutades Tallinna-väliseid piirkondi, oleme välja pakkunud strateegilist finantskoordineerimist omavalitsusüksustele, milles mitmed programmid on juba aktiivselt käivitunud. Lisanduvad koostööskeemid kõrgkoolidega.
Suhteliselt lihtne on alandada kulusid 5 protsenti ja tõsta töö efektiivsust 20 protsenti. Mõne aja möödudes on võimalikud järgmised 5 ja 20. Tegemist on protsessiga, mis kätkeb endas väga paljusid panga tegevuse aspekte.
Lähimatel kuudel. Täpsem ajastus sõltub mõnevõrra panga üldstrateegiast. Siinkohal tuleks mainida, et börsile minek on eelkõige üks pisike tehniline detail -- olgugi et suhteliselt oluline -- panga üldises arengus ja seda ei tohiks liigselt üle tähtsustada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tulevikus ei välista sugugi võimalust, et Maapank on noteeritud Pariisis, Londonis, Tokios või New Yorgis. Oma finantsstruktuure pisut kohendades võiksime tehniliselt juba praegu Wall Streetile minna, kuid hetkel ei omaks see mõtet.
Pisut lühinägelik ja naiivne on arvata, et kui Eesti kommertspangad pole näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, USAs või Jaapanis konkurentsivõimelised, saab rahus ja segamatult tegutseda Balti regioonis, Ukrainas ja Venemaal.
Paraku unustatakse ära pisiasi, et ka suurriikide tipp-pangad on Venemaa turust väga huvitatud ja seal on Eesti tegijad ühed paljudest välispankadest, kelle vahel Venemaa valib. Nii või teisiti seistakse silmitsi väliskonkurentsi kõrge tasemega ja tuleb mingil viisil suuta parem olla.
Samuti pole kuigi vettpidav väide, et eestlastel on oluline eelis Venemaaga suhtlemisel. Suurpankadel on piisavalt raha, et maksta kinni Venemaa tippärimehi ja poliitikuid, nendega võrdsel tasemel töötajate palkamisest võivad Eesti pangad vaid unistada.
Maapank proovib juba algul välisturgudele sisenedes kohanduda nn lääneriikide standarditele ja luua organisatsiooni, millega on suhteliselt lihtne erinevatesse riikidesse minna.
Praeguses majandussituatsioonis võib juba üsna kindlalt arvestada tugevate maailmataseme gigantpankade saabumisega Balti regiooni. Gigantide kõrval on Maapank samasugune kaduvväike suurus nagu ükskõik milline teine Eesti pank. Seega ei sõltu turul püsimine 5--10 aasta pärast sugugi hetkepositsioonist Eesti turul. Oluline on, mida suudetakse globaalses konkurentsis teha.
Maapank plaanib ennast maaga väga paljudel erinevatel viisidel siduda. Maa hüpoteekimine ja kinnisvaratagatiseks võtmine on ülalmainitud skeemide üks levinumaid vorme.
Põhimõte on järgmine: «Forget about profitability and it comes to you.» (Unustage kasumlikkus ja ta tuleb teie juurde. -- toim).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kesksele kohale tõstame kliendi. Kui Eestis sulgevad mitmed pangad oma kontoreid väljaspool Tallinna, siis Maapank järgib pigem vastupidist strateegiat. Pisut lühinägelik on seisukoht, et koondame pangakontorid Tallinna ja laseme teistel piirkondadel telepanga kaudu arveldada.
Analoogiliselt võib väita, et ehitame Eesti kapitalil baseeruva panga Hamburgi või Londonisse ja paneme kõik Tallinna ettevõtted telepanga abil arveldusi teostama.
Stabiilsele ja pikaajalisele arengule orienteeritud äriettevõtetele, omavalitsustele ja eraisikutele.
Läbi hüpoteekpangandusskeemide muutub Maapank väga stabiilseks. Mis on kliendile olulisem, kas täna õitsev ja homme kukkuv pank või pank, mis suudab tagada oma stabiilse eksistentsi ka 10--20 aasta pärast ja võtab kliendilt raha kaotamisega seotud riskid.
Julgeks väita, et turu jaotamine seisab lähimatel aastatel alles ees. Kas turule jääb ka keegi praegustest tegijatest, sõltub eelkõige nende agressiivsusest ja novaatorlikust lähenemisest. Samuti õppimiskiirusest, sest hetkel on täheldatav oluline kvalitatiivne erinevus arenenud lääneriikide suurpankade ja Eesti kommertspankade tegevuses.
Me ei ole veel nn heast elust laisaks ja mugavaks «suureks tegijaks» muutunud. Kuna me ei oma Eesti turul kohta liidrite hulgas, siis peame sellevõrra rohkem pingutama ja see tuleb kasuks meie klientidele. Meie kõige suurem eelis ongi pidev vajadus väga kiiresti ja heal kvalitatiivsel tasandil edasi liikuda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele