Arvuti monitorile tuleb leida sobiv koht
Endiselt on jõus sotsiaalministri määrus, kus määratakse ära kuvari taga töötaja jaoks kohustuslik ergonoomia. Selle alla kuuluvad teemad on kindlasti monitori pildi värelus, peegeldus-räigus, töökoha üldine ja kohtvalgustus ning loomulikult ka istumine.
Mina olen pikka aega arvutitega tegelenud, ja ma ei suuda vaadata pilti monitoril, mis maksab alla paariteist tuhande krooni. Ma loodan, et headel lugejatel ei tule täna või kunagi hiljem sama tõdeda.
Ekraani väreluse maagiline väärtus on 75 hertsi ehk kaadrit sekundis. Omaette probleem on aga ekraanisageduse ja valgustuse sageduse suhe, mis hõõglampide puhul vahest probleemiks pole, küll aga hakkab mõjuma näiteks odavate päevavalguslampide puhul.
Hoopis keerulisem teema on aga niinimetatud peegeldusräigus. Nimelt on erinevate monitoride ekraanipinna peegeldus üsna erinev ja muret põhjustavad üldjuhul vanemad monitorid. Tihti ei pruugi lihtsalt monitori vaatamine anda ettekujutust probleemi suurusest -- näiteks ei suudaks mina siinkohal ühtegi praktilist eksperimenti lugejatele pakkuda. Üldised reeglid on aga lihtsad -- jälgige valgustust, jälgige töölauda. Reprotööks ehk trükiettevalmistuseks kasutatavate monitoride puhul on tööruum harilikult pimendatud, kogu mööbel matt ja neutraalselt hall, ning kõige kallimate monitoridega tuleb kaasa süsimust kittel, mis hoolitseb selle eest, et isegi valge särgikrae peegeldus pilti ei rikuks.
Kahjuks olen ma kohanud superpeegeldava polüesterlauaga töökohti, kus lamp on paigutatud nimelt nii, et see võimalikult hästi ekraanile peegelduks. Ma tean inimesi, kes lambiga monitori valgustavad. Ma tean töökohti, kus päike iga päev monitoripeegeldusega töötegijat pimestab. Mõnel puhul võib see olla vältimatu, aga harilikult on see lihtsalt teadmatus ja oskamatus või hoolimatus.
Televiisoripilt on arvestatud pimeda elutoa jaoks, monitor töötab aga reeglina üsna tugeva üldvalgustusega kontoriruumis, mis pildi kontrasti kohe alla tõmbab. Järelikult tuleb sama hea pildi saavutamiseks ühe variandina väga palju superheade monitoride eest maksta. See on isegi suures firmas üle jõu käiv ja on ka tohutu rikkuse puhul monitoritehnoloogia tasemega kahjuks piiratud. Teine võimalus on reguleerida valgustust, mis eeldab vähemalt sügavat asjatundmist ruumiplaneeringu tegemisel. Olen seda meelt, et pole mõtet ravida halvasti korraldatud töökoha tagajärgi, kui palju lihtsam ja odavam oleks osta näiteks viienda kategooria valgustõkestusega rulood viisakast kardinapoest.
Monitor tahab
- omada kaadrisagedust vähemalt 75 hertsi
- asuda nii, et päike sellelt ei peegelduks kasutaja silma
- et päevavalguslambiga ei valgustataks monitori