Starmani tegevdirektori Peeter Kerni sõnul kitsendab omandiringi muutev seaduseelnõu põhiseaduslikke õigusi. «Telia peaks loobuma kas Starmani või Eesti Telefoni aktsiatest,» märkis ta. Kerni ütlusel ei ole Telia osaluse võimalikku müüki Starmanis arutatud.
Telia Balti riikides toimuvate äride eest vastutava Mart Nurga sõnul võtab Telia oma edasise tegevuse suhtes seisukoha pärast riigikogus seaduseelnõu üle otsustamist. «Ma ei usu, et Euroopasse pürgivas Eestis võetakse vastu selline seadus,» lisas ta.
Kaabellevi seaduse eelnõu sätestab, et kaabeltelevisioonivõrku ei tohi omada firma, mille aktsionärid on osanikud ka Eesti telefoniturul enam kui 25 protsenti omavas firmas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi Teliale kuulub 60 protsenti Starmanist ja 24,5 protsenti Eesti Telefonist.
Seaduseelnõu ette valmistavasse töögruppi kuulunud Marju Lauri kinnitusel on kaabellevi seaduse eesmärk tekitada konkurents Eesti Telefonile. Laur lisas, et konkurentsi telekommunikatsiooni valdkonnas nõuavad samuti Euroopa Liidu direktiivid.
Nurga ütlusel peaks kaabellevi seadus reguleerima kaabeltelevisiooni valdkonnas toimuvat, mitte tekitama Eesti telekommunikatsiooniturul ühele firmale konkurentsi. Samas möönis Nurk, et Eesti Telefonile on vaja tekitada konkurentsi.
Peeter Kerni sõnul on vastuvõetamatu seaduse säte, mille kohaselt antakse ühes kohaliku omavalitsuse määratavas piirkonnas avaliku konkursi alusel ainult üks kaabellevi litsents. «See ainuõigus pärsib turumajandust,» ütles peale Starmani ka kaabellevi liitu juhtiv Kern.
Marju Lauri kinnitusel on Euroopas üldine seisukoht, et kaks paralleelset kaabeltelevisioonivõrku ei tasu end majanduslikult ära. Kaabeltelevisioon on loomulik monopol, lisas ta.
Tunamullu ette valmistama hakatud kaabellevi seadust koostavasse töögruppi kuuluvad sideministeeriumi, ETV, konkurentsiameti, elekterside inspektsiooni, ringhäälingute liidu, Tallinna linnavalitsuse ja tehnikaülikooli esindajad.